Mingil hetkel hakkasin ma märkama, et sõna „energia“ ei käitu mu elus ainult nagu udune vaimne mõiste. Ta käitub nagu mingi väga argine valuuta. Kui seda on vähe, siis ma ei jaksa. Ma ei jaksa isegi neid asju, mis mulle tegelikult meeldivad. Ja kui seda on palju, siis ma olen sama inimene, samas linnas, sama töö ja sama lähikonnaga… aga ma olen teistsugune. See vahe on nii selge, et ma ei saa seda enam lihtsalt tuju alla kirjutada.

Aja jooksul muutus see tähelepanek ebamugavaks, sest ma nägin, kui palju mu elus on keeranud mitte „asjad ise“, vaid see, kui palju mul oli jõudu neid asju kanda. Ja ma jäin selle peale mõtlema: kas see, mida ma nimetan reaalsuseks, on osaliselt ka minu seisundist lahti rulluv pilt?

Energia, tegevus ja mateeria: mu kõige lihtsam tõlge

Ma olen püüdnud seda enda jaoks väga maalähedaselt hoida. Kui mul on kõrge energia, siis ma teen rohkem. Kui ma teen rohkem, siis tekib rohkem „materjali“: midagi saab valmis, midagi liigub, midagi sünnib. Mõnikord on see täiesti sõna otseses mõttes: ma teen midagi ära ja tulem on käega katsutav.

Ja samas on seal teine tasand, mis on vähem nähtav. Kõrge energiaga ma justkui usun oma samme rohkem. Ma ei pea seda endale kuulutama. See lihtsalt juhtub: mu keha on kuidagi enesestmõistetavam, mu pilk on otsem, mu kõne on lihtsam. Ma ei pea olema targem, et elu tunduks voolavam. Mul peab olema rohkem sisemist jõudu, et sama elu ei tunduks nagu koorem.

Küllus… see sõna ajas mind kunagi muigama, sest see kõlas nagu loosung. Aga kui ma jätan selle sõna kõrvale ja vaatan asja enda pealt, siis ma näen midagi primitiivset: kui mul on jõudu, on mul rohkem valikuid. Kui mul on rohkem valikuid, tundub maailm avaram. Kui maailm tundub avaram, on mul vähem tarvidust klammerduda. Ja see klammerdumine, kui aus olla, ongi see koht, kus mu energia ära voolab.

Sagedus ja resonants: miks mu päevad ei ole võrdsed isegi siis, kui kalender on sama

Ma olen kuulnud seda mõtet, et igal emotsioonil on oma „sagedus“ või „vibratsioon“, ja kuigi ma ei hakka seda enda jaoks liiga teaduslikuks tampima, on mul üks lihtne tõestus: ma tunnen ära, millal ma olen „madalal“ ja millal „kõrgemal“. Mitte moraalselt, vaid kehaliselt. Madal seisund on tihti kitsas. Kõrge seisund on avar.

Kui ma olen rõõmus või rahulikult kindel, on inimesed teistmoodi. Nad naeratavad rohkem. Nad räägivad minuga pehmemalt. Või vähemalt mina tajun neid nii. Ja siis tekib see kõhe küsimus: kas nad päriselt muutusid või muutus mu resonants, mille kaudu ma neid loen?

Tegelikult ei olegi vahet, kumb on „õige“. Sest tulemus on sama: kui mu sisemine seisund on parem, siis mu suhted ja sündmused tunduvad paremad. Ma ei pea neid sundima. Ma ei pea kedagi ümber veenma. Midagi hakkab lihtsalt teisiti kokku kõlama.

Ma olen korduvalt tabanud ennast mõttelt, et see on nakkav. Nagu tuju, mis levib. Ja kui see levib, siis peab seal olema midagi enamat kui ainult minu sisemine monoloog. Nagu mingi nähtamatu laine, mis kas tõmbab ligi või tõukab eemale.

Mina kui punkt: aeg, energia ja need „kihid“, mille vahel ma rändan

Üks kujund, mis mind kummitab, on väga lihtne: kujuta ette, et ma olen punkt. Punkt ruumis, punkt ajas, ja sellel punktil on mingi energia tase. Mitte stabiilselt, vaid kogu aeg muutuv. Päeva sees, nädala sees, kuude sees.

Kui ma sellele nii vaatan, siis ma näen, et ma ei ela ühes ja samas reaalsuses. Ma elan justkui kihtides. Mõnikord ma olen kihis, kus asjad lähevad sujuvalt. Mõnikord kihis, kus kõik hakkab hõõrduma. Ja kõige kummalisem on see, et sageli ei muutu „faktid“. Muutub see, mis moodi ma neid fakte kogen.

Selles kujutluses on veel üks häiriv detail: iga energiakiht on nagu omaette maailm, millel on oma tüüpilised sündmused. Nagu raadiojaamad. Ja mina ei vali neid jaamu mitte sõrmega nupul, vaid enda seisundiga. See pani mind korraks ebamugavalt vaikseks, sest see ei luba mul enam kõike kirjutada „välise maailma“ kraesse.

Ja samas… ma ei taha ka end süüdistada. Ma ei taha teha sellest moraali, et kui mul on raske, siis „olen ise süüdi“. Ei. Pigem on see tähelepanek, et mu sisemine energia mõjutab, millised sündmused saavad minus ruumi kasvada.

Minevik ja tulevik kui tänane looming

Siin läks asi minu jaoks eriti huvitavaks, sest ma olen alati arvanud, et minevik on kindel. Et see „oli“ ja kõik. Aga kui ma vaatan enda elu, siis ma näen, et minevik elab minus ainult niipalju, kui ma teda täna loon.

Kui ma meenutan lapsepõlvest midagi valusat, siis see valu ei ole kuskil minevikus. See on mu kehas praegu. See on mu mõtetes praegu. See on mu reaktsioonides praegu. Ja kui ma ühel päeval meenutan sama asja teise tooniga, justkui pehmemalt, siis muutub mitte fakt, vaid mu suhe faktiga. Nagu keegi oleks minevikule teise valguse peale pannud.

Tulevik on veel kummalisem. Tulevikku pole mul käes. Ja ometi ma loon teda kogu aeg. Ma loon teda oma hirmuga, oma ootusega, oma kontrolliga, oma lootusega. Mõnikord ma ehitan terveid maailmu, mis on ainult mõttes, ja siis elan nende sees nii, nagu need oleksid juba päris.

Mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda rohkem tundus mulle, et ainus päris koht, kus midagi päriselt juhtub, on olevik. See punkt. See „praegu“. Ja kui ma olen selles punktis selgem, on mu energia puhtam. Kui ma olen minevikus kinni või tulevikus paanikas, on mu energia justkui laiali.

Kolm küsimust, mis ei anna rahu

Ma ei ole leidnud paremat viisi, kuidas seda kõike enda jaoks kokku siduda, kui need kolm küsimust. Need on lihtsad, peaaegu naeruväärselt lihtsad. Ja ometi on nad ebamugavad.

Esiteks: kus ma kaotan energiat?
Ma tean seda tihti juba enne, kui ma endalt küsin. Mõni vestlus, mõni teema, mõni inimene, mõni sisemine vaidlus, mida ma pean nagu vana kohtuasi, mis ei taha lõppeda. Seal, kus mul ei ole nõusolekut, tekib hõõrdumine. Ja hõõrdumine sööb mind.

Teiseks: mis mind päriselt täidab?
Siin läks mul aega, sest kõik, mis täidab, ei täida ühtemoodi. Mõni asi annab kiiret kergendust ja võtab hiljem topelt tagasi. Mõni asi on nagu laen. Mõni asi on nagu allikas.

Ma hakkasin märkama, et kui mu täitumine sõltub ainult millestki välisest, tuleb sinna kõrvale kontroll. Ja kui tuleb kontroll, tuleb hirm. Hirm selle kaotamise ees. Hirm, et pole piisavalt. Hirm, et ma ei ole ilma selleta midagi. Ja see hirm ise on juba energiakadu.

Kolmandaks: kuidas ma tulen „miinusest“ välja „plussi“?
Siin ma olen endaga aus: ma ei tule alati. Vahel ma vajun. Vahel ma punnitan. Vahel ma teen näo, et olen korras. Aga ma olen näinud üht mustrit: kui ma hakkan oma seisundit esimesena putitama, mitte sündmust ennast, siis ma ei kuku nii sügavale.

Ma olen hakanud seda endale sõnastama nii: kõigepealt energia, siis alles lugu.

Armastus kui kõrgeim seisund… ja miks ma olen selle sõna suhtes ettevaatlik

Sõna „armastus“ on nagu suur mantel, mille alla mahub liiga palju. Mõni kasutab seda nii, et see muutub suhkruseks. Mõni kasutab nii, et see muutub nõudmiseks. Aga ma olen hakanud seda nägema teises võtmes: armastus kui seisund, kus mu energia on kõrge ja puhas.

Mitte armastus kui romantika, vaid armastus kui avarus. Rõõm, rahu, elujõud, mingi sisemine „jah“, mis ei sõltu sellest, et kõik oleks ideaalne.

Ja siis tekib kõige keerulisem küsimus, mida ma ei oska alati lõpuni vastata: kuidas jõuda sinna? Mul on olnud hetki, kus ma tundsin, et see algab seest, nagu sisemine dialoog, nagu kontakt millegi suuremaga enda sees. Ja teinekord olen ma olnud täiesti tuim ja mõelnud, et no jah, ilus jutt, aga mu keha ei tule kaasa.

Ma ei taha sellest teha õpetust. Pigem on see mu enda lahtine koht: armastus on nagu kompass, aga ma ei ole alati kindel, kas ma näen põhja või kujutan teda ette.

Kaks kukkumist, mis näivad erinevad, aga …

Esimene kukkumine on klassikaline: juhtub midagi halba ja ma vajun. Ma hakkan kohe loo juurde. Miks see juhtus, miks minuga, miks nüüd. Ja kui ma jään sinna loosse liiga kauaks, muutub lugu raskemaks. Nagu ma leiaksin järjest uusi tõendeid, et maailm ongi selline. Ja mu energia kukub veel. Siis kukuvad sündmused ka. Mitte tingimata kohe, aga mingis tajutavas jadas.

Teine kukkumine on peenem ja ausalt öeldes natuke piinlik: kui läheb liiga hästi.

See on see kummaline sisemine pingestatus, mis tekib, kui elu hakkab voolama. Nagu ma ei usuks seda. Nagu ma ootaksin, et kohe peab midagi juhtuma, sest „nii ei saa ju olla“. Ja ma olen märganud, et selle taga on sageli häbi. Häbi, et ma ei väärigi head. Või mingi vana programm, mis ütleb, et rõõm tuleb alati välja teenida ja muidu võetakse ära.

Ja siis, kuna pinge on hirm, ja hirm on madal sagedus, hakkan ma jälle vajuma. Vaikselt. Foonina. Kuni see pinge justkui „realiseerub“ mingiks sündmuseks, mis kinnitab mu kahtlust. Ja ma ütlen endale: „Ma ju teadsin.“

See lause on mind ehmatanud. Sest see kõlab nagu loits.

Nõusolek ja „uus kolmas“: koht, kus võitlus lõpeb ilma alistumiseta

Kõige raskem, aga ka kõige vabastavam mõte minu jaoks on see, et energia kaob sealt, kus ma olen sisemises sõjas. Kus ma ei ole nõus. Kus ma surun reaalsust ära või üritan seda vägisi ümber tõmmata, samal ajal kui sees on kramp.

Aga nõusolek on ka ohtlik sõna, sest see võib kõlada nagu: „lepi kõigega“. Ma ei taha seda. Ma ei taha teeselda, et kõik on okei, kui ei ole.

Siis tuli mu sisse üks kolmas võimalus, mida ma olen endale nimetanud „uus kolmas“. Mitte miinus, mida ma ei taha. Mitte pluss, mida ma kramplikult nõuan. Vaid mingi punkt, kus ma leian tähenduse, mis lubab mul lõdveneda ilma valetamiseta.

See on koht, kus ma võin öelda: ma ei armasta seda olukorda, aga ma püüan leida, mis siin on minu jaoks nähtavaks tehtud. Mis minus tahab tähelepanu. Milline soov on rahuldamata. Milline sisemine osa võitleb. Ja kui ma kasvõi korraks leian selle koha, kus ma ei pea enam vastu hakkama, siis mu energia tõuseb natuke.

Mitte grandioosselt. Natuke. Aga piisavalt, et ma ei vajuks edasi.

Lõpumõte, mis jääb mul endal ka lahti

Ma ei usu, et ma suudan oma elu sündmusi täielikult kontrollida. Ausalt öeldes, ma ei ole kindel, kas ma seda tahaksingi. Aga ma olen üsna kindel, et ma mõjutun nendest sündmustest vähem ja vähem siis, kui ma hoian silma peal oma sisemisel energial ja seisundil.

Mõnikord on mu elu nagu raadio, mis ragiseb, ja ma keeran nuppu vales suunas. Mõnikord leian ma õige jaama peaaegu juhuslikult, lihtsalt sellepärast, et ma lõpetan enda sees võitlemise.

Ja võib-olla ongi see mu praegune definitsioon „mõjutamisest“: mitte see, et ma sunnin maailma, vaid see, et ma puhastan oma resonantsi. Et ma õpin üha uuesti tagasi tulema sellesse punkti, kus olevik on päriselt kohal.

Ma ei tea, kuhu see mind lõpuks viib. Aga ma tean, et kui ma kas või hetkeks tunnen end avarama ja pehmemana, siis maailm… no jah, maailm kipub vastama samas toonis. Ja see on juba midagi, mida ma ei taha enam maha mängida.

Me ei pea minevikku tühistama ega kustutama. See polegi oluline. Oluline on mõista, et meil on võimalus vabastada end minevikuga seotud sidemetest. Me pole selle vangid. Kui me arvame, et meie tänane mina on eelmiste sündmuste tulemus, siis anname oma väe ära. Tegelikult on vastupidi: meie praegune mina loob kõik, mis meie elus toimub.

Kui võtame vastutuse oma elu eest siin ja praegu, siis mõistame, et hoolimata kõigest, mis juhtus minevikus, on meie reaalsus meie enda kätes. Just täna ja praegu saame valida, kuidas tahame oma elu kogeda. Me ei ole seotud ema või isa armastuse (või selle puudumise) ega mineviku sündmustega – me oleme vabad looma oma tulevikku vastavalt oma tahtele.

On saanud selgeks, miks krameshnikud viimasel ajal ründavad sõltumatute uurijate kandjaid igasuguse spioonilobiaga Google’ilt, Microsoftilt, DARPA-lt ja teistelt kahjulikelt komponentidelt mitmerahvuselisest korporatsioonist “Blackrock”. Ja see pole ainult seetõttu, et nende “rääkivate peade” poolt WHO, WEF ja teiste globalistlike organisatsioonide poolt korraldatud hüsteeria tõttu, et nende selle kevade plaanitud “X-pandeemia” on ohus.

Sest paljudele inimestele hakkab kohale jõudma, mis tegelikult on kõik need WHO vaktsiinid, mida Big Pharma on loonud, nii Maa rahvastiku “vähendamiseks” kui ka ellujäänute muutmiseks pärast nano-kiipide süstimist “elavateks patareideks” AI Matrixis. Ja pidage meeles, et paljud sõltumatud uurijad on juba hoiatanud, et aprillis 2024 peaks jõustuma kabaalne leping rahvusvalitsuste ja WHO vahel, mille kohaselt just WHO, mida juhivad Rockefellerid, Gatesid, Sorosid, Clintonid ja teised kannibalid ja vampiirid satanistlikust maailma eliidist, hakkab “juhtima” massilist kohustuslikku vaktsineerimist Big Pharma vaktsiinidega, mööda minnes rahvuslikest konstitutsioonidest. Ja kuna ükski selle pseudo-rahvusvahelise organisatsiooni globalistlikest-satanistidest riikidest pole sellest välja astunud, muutub sellise stsenaariumi reaalsus üha reaalsemaks.

Ja tundub, et juba lähiajal üritavad krameshnikud siiski korraldada meile ette reklaamitud “X-pandeemia”, et šantaažiga sundida rahvuslikke valitsusi vastu võtma nende kabaalset lepingut. Miks ma nii arvan? Sest kõigil eelnevatel aastatel meedias ette hoiatatud päikesevarjutustest, aga seekord kõik maailma meediaväljaanded intensiivselt edendavad sõda, terrorismi, katastroofe, müütilist “globaalset soojenemist”, tsensuuri tugevdamist (mis tegelikult on suunatud sõltumatute uurijate vastu, kes paljastavad inimkonna vaenlaste kuritegelikke plaane).

Ja veel, järgmine selline päikesevarjutus ootab meid juba selle aasta 8. aprillil. Ja just seda kasutavad krameshnikud “X-pandeemia” aktiveerimiseks. Pidage meeles ühte iseloomulikku omadust krameshnikud ja nende “rääkivad pead”: nad hoiatavad ette oma kuritegelike plaanide eest aastakümneid, kuid keegi ei võta neid tõsiselt. Aastakümned mööduvad, kõik unustavad need avaldused, ja krameshnikud hakkavad ellu viima seda, mida nad plaanisid.

Nii oli see biomeetriaga, digitaalsete rahadega, planeeritud ja kunstlikult loodud pandeemiate ning kiibistamisega, samuti paljude teiste inimvaenulike punktidega satanistlikust “uuest maailmakorrast”, sealhulgas “95% Maa elanikkonna vähendamisest”, millest nad tänapäeval avalikult räägivad ja isegi kutsuvad “karja” ise “vähendama” väljamõeldud loosungi “planeedi päästmise” all. Ainult et need vampiirid ja kannibalid (kes avalikult räägivad beebide söömise kasust pikaealisuse jaoks) ei kavatse elada 15-minutilistes digitaalsetes “laudades” “loomadele”, ega süüa neile pakutavat sitta putukatest, jääkidest, GMO-st ja sünteetikast, ega isegi loobuda autodest, jahtidest, lennukitest.

Ja nii me jõuamegi eelseisva päikesevarjutuse teemani. Selgub, et juba 1970ndatel aastatel avaldas üks Ohio osariigi ajaleht ennustuse 8. aprilli 2024 aasta päikesevarjutuse kohta. Ja selle ennustuse kohaselt lubati meile ulatuslikku elektrikatkestust “päikesepursete” tõttu just selle varjutuse ajal. Kuidas siin mitte meenutada globalistide koostatud “AI ennustuskalendrit 2024 aastaks”, kus meile samuti lubati nii “blackout’i” kui ka “zombi-apokalüpsise pandeemiat” ja sundvaktsineerimist. Ja tuleb mõista, et krameshnikud püüavad kõik oma lubadused täita, esitledes samal ajal oma alatusi kui “looduslikke katastroofe”. Kuid tegelikult luuakse kõik see kunstlikult, valelipu operatsiooni varjus. Just nii nad on alati tegutsenud, sealhulgas kui käivitasid AIDS-i, “seagripi”, “linnugripi”, “COVID-19” jne.

Ja nüüd on ilmnenud sõltumatutelt uurijatelt siseteave mõnede alatuste kohta, mida nad varjutuse ajal plaanivad. Esimene informatsiooniline tükk puudutab just bioloogilist rünnakut, et tekitada “X-pandeemia”: “Uskumatu informatsioon jõuab meieni üle ookeani! Päikesevarjutuse ajal peaksid lennukid (Kanadast Mehhikoni) mitmes ajavahemikus piserdama Põhja-Ameerika kohale bioloogilise relva pulbrit, eriti Päikese teekonnal.

Räägitakse, et see valgupõhine bioloogiline relv, mis on miljonitele inimestele nähtamatu, tabab ameeriklasi, kes loomulikult kõik sel ajal väljas on, et olla tunnistajaks päikese sündmusele. Esimesed sümptomid peaksid ilmnema 7-10 päeva pärast, 30 päeva möödudes räägivad meediakanalid probleemist; 60 päeva pärast puhkeb paanika, 90 päeva pärast saab WHO planeeritud pandeemilise valitsuskepi. Selline on siseturvalisuse organite plaan.”

Sel juhul ei ole varjutuse aeg juhuslikult valitud, sest just päikesekiired ja D-vitamiin takistasid krameshnikuid viima läbi plaani inimkonna ulatuslikuks “vähendamiseks” nende poolt korraldatud “COVID-19 pandeemia” ajal. Ja varjutuse ajal on inimeste immuunsus vähenenud, mis tähendab, et vastuvõtlikkus sellele tõvele on tugevam. Teiseks, päikesekiired ei suuda seda rämpsu aktiivse pihustamise faasi ajal neutraliseerida. Ja muidugi, kõige rohkem kannatavad need, kes sel ajal väljas viibivad.

On veel üks informatsiooniline tükk, mis puudutab CERNi satanistide kahjulikku tegevust, kes, nagu igale “puhtale jõule” kohane, soovivad ka seda varjutust täiel rinnal ära kasutada: “Suur hadronite põrguti taaskäivitatakse päikesevarjutuse ajal (6 aastat, 6 kuud, 6 nädalat ja 6 päeva pärast viimast Suurt Ameerika varjutust), samal ajal kui NASA käivitab 3 raketti Kuu varju kell 15:33, kuigi varjutus toimub vahemikus 14:06 kuni 16:33.

Raketiprojekt on nimetatud “Apep” järgi, Egiptuse kaose deemoni auks, kes võttis oma missioonil neelata Päike ja viia maailm igavesse pimedusse, madu kuju. Vaadake seda päikesevarjutuste müstilises kontekstis kui hetki, mil looduslik kord peatub ja kardin õheneb, luues lävepakuruumi maagilisteks toiminguteks.

Tõepoolest, jääb mulje, et tumedad jõud püüavad läbi viia epilise ulatusega tseremoniaalse maagilise töö, kasutades varjutuse jõudu teatud rituaali jaoks. Võib-olla manipuleeritakse nende energiatega portaalide avamiseks, reaalsuse muutmiseks või kontakti loomiseks teiste dimensioonide või olenditega. Ja võib-olla kõike eelnevat.”

Tõenäoliselt püüavad hemotsüaniini hübriid-satanistid tuua meie maailma järjekordse partii oma plastotsüaniini isandaid põrgulikest maailmadest. Ja võib-olla isegi Antikristus-Messiat. Kuigi tõenäoliselt ohverdavad nad tema saabumiseks sel suvel Iisraeli koos ümbritsevate riikidega, mis leidis samuti kajastust varem räägitud “AI kalendris”. Kuid igal juhul ei luba CERNi käivitamine varjutuse ajal meile midagi head.

Ja et nende tegevus oleks efektiivsem, on neil vaja toita tumedat planeetarset egregori. Seega ees ootav nädal tõotab tulla keeruline. Esiteks, tõenäoliselt suurenevad sõjalised tegevused, terroriaktid, ulatuslikud katastroofid ja muud negatiivsed sündmused, mida pimeduse teenrid meedias maitsvalt esitlevad, et provotseerida inimesi negatiivsele emotsionaalsele reaktsioonile. Püüdke kõigest sellest distantseeruda ja mitte “kleepuda” informatsiooniallikate külge, mille kaudu teid püütakse hoolikalt “lüpsta”.

Samuti toimub tõenäoliselt infernaalsete parasiitide aktiveerumine, kes hakkavad teid negatiivsusele provotseerima läbi teie ümbruse: ülemused võivad hakata norima tühiasjade kallal, lähedased ja sõbrad — korraldama stseene ja hüsteeriaid tühiste asjade pärast jne. Kuid tuleb mõista, et nad alluvad nii infernaalsete parasiitide survele kui ka globaalsete satanistide kasutatavatele teadvust mõjutavatele tehnoloogiatele. Selle negatiivse faktori vähendamiseks püüdke piirata suhtlust vidinatega ja kui teie lähedased teevad sama, siis parasiitilise Pimeduse Süsteemi mõju nende teadvusele väheneb oluliselt.

Kas me peaksime kõige eelneva pärast langema depressiooni või sattuma hüsteeriasse? Ei, kindlasti mitte. Sest teadlikkus tähendab päästetud olemist. Ja pole juhuslik, et seekord nad varjavad meie eest oma kuritegelikke plaane, kuna on juba kohanud meie kollektiivse teadvuse vastupanu. Meid on palju rohkem kui plastotsüaniini elukaid ja neid teenivaid hübriidseid hemotsüaniini metsloom-inimesi. Ja veel on meil midagi, mida neil ei ole, mis on võimsam ja efektiivsem kui ükskõik milline nende tehnoloogia või relv. See on meie looja teadvus ja meie vaimne “jumalik säde”, mis on meisse paigutatud meie jumalike esivanemate poolt “oma näo järgi”. Seetõttu on meil täiesti võimalik nende plaanid hävitada või oluliselt vähendada kahju kõigist nende kahjulikest anti-inimlikest tegevustest.

Mida selleks vaja, lisaks sellele, mida ma juba eespool loetlesin? Esiteks, kui olete usklik inimene, siis palvetage Jumalale, Loojale, Kõigekõrgemale, Suurele Vaimule ja muudele Kõrgema Jumaliku jõu ilmingutele, et nad aitaksid meil nende kuritegelikud plaanid hävitada ja karistada krameshnikuid kiire karma abil. Teiseks, kõigil eelnevatel varjutusele eelnevatel päevadel püüdke keskenduda positiivsusele: pöörake tähelepanu oma lähedastele ja sõpradele vidinate asemel; suhelge looduse, taimede, loomadega, võite samuti pöörduda abi saamiseks Maa elementaarjõudude poole. Kuid seda peaksid esmalt tegema šamaanid. Kui olete maag, viige läbi kaitserituaale pimeduse, kaose ja hävingu teenrite vastu.

Pühendage osa oma ajast loomingule ja käsitööle: muusikale, laulmisele, joonistamisele jne. See aitab teil krameshnike võrgust välja lülituda ja säilitada sisemist tasakaalu ja vaimset kohalolu, mis on võidu saavutamiseks pimeduse jõudude üle hädavajalikud tegurid. Visualiseerige positiivseid kujutluspilte, näiteks kuidas Kõrgemate jõudude valguskandev energia puhastab Maa kogu vaenulikust inimsoost ja rämpsust, kuidas see põletab ja neutraliseerib selle tõve, mida nad on valmis lennukitelt pihustama, kuidas see saadab CERNi krameshnikud nende isandate põrgulikesse maailmadesse ja saadab tagasi meie maailma tunginud demonoidid.

Te lihtsalt ei tea, kui võimas on meie kollektiivne teadvus, ja pole asjata, et see teave on meie eest peidetud. Eriti võimsaks muutub meie teadvus, kui liigume kõrgetele sagedustele. Seepärast on aeg aktiivselt transformeerida krameshnikute poolt meie peale heidetud negatiivi positiiviks. Pea meeles, et me tõmbame ligi seda, mida kiirgame. Seega, et tõmmata ligi positiivseid tulevikustsenaariume, peame jääma positiivsele lainele. Siis pöörduvad kõik inimkonna vaenlaste plaanid nende endi vastu ja kõik need alatused, mida nad meile ette valmistavad, just nemad “vähendatakse” meie maailmast.

Elu kolmandik veedame me unes, mis on sama oluline kui hingamine ja söömine. Uni on aeg, mil meie keha ja vaim taastuvad päevasest tegevusest. Kuid on olukordi, kus uni ei too soovitud puhkust, vaid jätab meid väsinuks, peavaluga või isegi ärevuse tundega. Miks see nii on? Kas uni võib olla midagi enamat kui lihtsalt puhkus? Käesolevas artiklis käsitleme une sügavamaid tähendusi ja selle mõju meie igapäevaelule.

Juhtub ka, et näed unes midagi ja kogu hommik mõtled, millest see uni üldse oli. Nagu sees oleks ebamäärane tunne, kas soojusest või hirmu ja naeru segust, ja need mineviku kajad, millest justkui oleksid unustanud, kuid siin nad taas ujuvad pinnale.

Täna räägime unenägudest.

Uni, nagu tavapäraselt öeldakse, võtab enda alla peaaegu kolmandiku meie elust, kui mitte rohkem, kuid jääb meile endiselt nii uurimata alaks. Esimene, millega puutud kokku lapsepõlves, üritades mõista, mida see kõik tähendab, on unenägude seletaja. Unenägude seletajad on igasugune kogum asju unenähtustest, mis tavaliselt ainult segadust suurendavad ja vastuseid ei anna. Ma pean neid täielikuks jampsiks ja ei peatu nendel üldse.

Sageli ei pööra me unenägudele tähelepanu, sest need on mööduvad, unustatavad või neid pole üldse.

Kuid on unenägusid, mis on täis emotsioone. Emotsioonid on tavaliselt märk sellest, et siin võib olla mingi olemus. See sama energia-info programm, mis tahab kas teie energiat ära võtta või saata teile järjekordse lepingu. Või isegi saada teie nõusolekut teatud tulevikuks.

Vahel ärkad pärast selliseid unenägusid mõeldes, mis see oli. Mida uni tahtis mulle öelda? Või võib-olla oli see kõrgemad jõud, mis üritasid mulle midagi öelda.

Mind unenäod ei huvitanud kaua, kuni üha sagedamini ei hakanud neist meelde tuletama küsimused või lihtsalt materjalid siin-seal, samuti mõningane mainimine postvaktsineerimise unenägudest ühes artiklis. Ja ka Päikeseklubi poisid küsisid, et selgitaksin lähemalt.

Rääkida unenägudest rahulikult on keeruline, kui mõistad, et suur osa sellest, mis neis toimub, eriti kui vaidlete, jooksete, jälitate, emotsioone või sarnaseid kiireid hetki – kõik need on tingimused, mida loovad erinevad programmid teadvuse piirialases seisundis.

Need tingimused on lisavõimalus neile teie tahte survestamiseks ja teie reaalsuse suuna nende programmide poole määramiseks. Jällegi saada teilt nõusolek teatud stsenaariumidele, allkirjastada lepingud.

Eriti sageli võib see ilmneda, kui mõtlete midagi muud – toimub teatud teadvustamine, teie mõtete töö, näiteks ühenduse katkestamine mõne egregoriga, mingi vana olemuse lahtihaakimine – ja sellist asja juhtub tihti, kui vabanete sõltuvustest, kohustustest, kui seate oma piirid, kui üritate hakata elama paremini, järgima oma teed oma eesmärkide poole – sellised tingimused unenägudes aitavad teid tagasi tuua neile tuttavasse olukorda.

Aastaid, sõna otseses mõttes, on teilt energia ära võetud, võetud läbi sõltuvuste või harjumuspärase rutiini, ja siis äkki hakkasite mõtlema, et võib-olla kõik pole nii.

Huvitav olukord, – hakkate mõistma. Ja siis võivad hästi tööle hakata unenäod emotsioonidega, pealesurumisega, hirmuga, ennustamisega, ja isegi inimesed, keda olete juba ammu unustanud, võivad ilmuda ei tea kust.

Kui selline asi juhtub peas, eriti kui see on kombineeritud purunemisega pärast und, kummalise tundega, nagu oleksite mingis labürindis käinud, siis on õige aeg meenutada erinevate prügiprogrammide ühendusi ja tühistada need kohe pärast und.

Ja isegi kui nad teile pealesuruti teatud valikuid, teatud emotsioone, teatud elustsenaariume, või teatud mälestused ärkasid teis, on õige aeg mõelda sellele, et see ei ole teie valik. Te ei andnud nõusolekut, et keegi teie reaalsusse tungiks ja selles kontrolli üle võtaks.

Kuid mõned hetked võivad olla kasulikud analüüsimisel. Uni vees, eriti kui see on teie tähelepanu all – tume jõudude töö näitaja, see on nende element. Ruum, kus elate – milline see on? – see on teie energia-info väli, kus saate jälgida selle seisundit – kas seal pole juhtunud kõndima erinevate praktikate olemuste karavan ja muu.

Pöörake tähelepanu mõnele eredale programmile, millega üritatakse teie tulevikku määratleda. See on ilmne leping, kuidas nad sooviksid teie reaalsust muuta.

Ja palju selliseid detaile, veidi hiljem, ma arvan, et me kindlasti arutame neid üksikasjalikumalt. Eraldi tuleks öelda ka seda. Mida vähem teid huvitavad unenäod, seda parem teie töö oma reaalsuse kallal. See tähendab, et teie isiklikud piirid aitavad teil mitte lasta peale suruda ühiskonna või teie mineviku programme, millega olete justkui kõik punktid üle käinud.

Kuid see ei tähenda, et kõik need ühendused välja lülitades saaksite rahulikult magada. Ärge unustage, millises ajas me praegu elame, ja et sõna otseses mõttes igal sammul üritatakse meile peale suruda käitumist, hirmu, teatud piire ja valikuid, nõusolekuid, lepinguid. Ja üldse kogu meie töö enda kallal nullida.

Seega isegi kui ärkasite purunenuna või imeliku tundega ebamäärast mitteteadmist, mis see oli, peske kõik see jama maha, tühistage need programmid ja meenutage, kes on teie reaalsuse autor.

Благословенные Братья и Сестры!

Эта весна войдет в историю многострадальной “5-й расы” человечества с поверхности Земли как время окончательного перелома в нашей предстоящей событийности. После десятилетия “разброда и шатаний”, ожидания кошмарных катаклизмов и отчаянной борьбы за Новый Мир, судьба сегодняшней цивилизации землян определилась В ЦЕЛОМ ПОЛОЖИТЕЛЬНО. Прямо скажу, что это попросту неимоверная удача, дорогие! Прежде подобного в истории планеты не случалось, а то, чего мы опасались, было здесь уже десятки раз. В чем же была заключена причина наших опасений? В том, что сегодняшнее человечество СПЕЦИАЛЬНО привели к концу недавно завершившегося цикла ПОЛНОСТЬЮ НЕПОДГОТОВЛЕННЫМ к тому, чем он, как правило, сопровождается, а именно – к полномасштабным планетарным катаклизмам! В прямом отличие от тех, что погубили и Лемурию, и Атлантиду, такие бедствия обычно выполняют роль своеобразных “подгонял” и губят тех, кто не успел развиться до такого уровня, что позволял бы им найти пути спасения. Кто же и для чего так подло и жестоко поступил с землянами, возможно, спросит кто-то? Разве мы не являемся “венцом творения”, а Бог – не человеколюбец? НЕТ, друзья мои! Люди с поверхности Земли не только не считаются на Небесах “венцом творения”, но и являются одной из самых неблагополучных форм разумной жизни. Однако это вовсе не вина земных людей, а наша общая беда, поскольку нас такими сделали УМЫШЛЕННО! Мы уже много раз затрагивали эту тему в прошлом и поэтому не станем повторяться. Что до того, является ли “Бог” таким уж явным “человеколюбцем”, то правда в том, что нас не любят так, как разглагольствуют об этом Небеса. Скорей наоборот! С первого дня существования многострадальной “5-й расы” человечества с поверхности Земли, мы были преданы именно теми, на кого так долго уповали! Считая нас “отходами” опасного эксперимента Люцифера и желая скрыть следы своего гнусного участия в его преступных авантюрах, многие обитатели Небес желали людям скорого и полного уничтожения! Так бы оно и было, если бы в печальные дела Земли внезапно не вмешался Бог Всего, Что Есть, но, к сожалению, и Он действовал крайне изощренно и неспешно, позволяя “проявиться” всем участникам происходящего. Именно вследствие внезапного вмешательства Владыки (так мы обычно называем Бога-Вседержителя), происки наших местных “Бого-Дьяволов”, Архангелов и лицемерных “Вознесенных Мастеров”, в конечном счете, все же провалились и над планетой занялся Рассвет Свободы! Многие, кстати, этому нисколько не обрадовались, полагая человечество своим имуществом, и к настоящему моменту пребывают в шоке от произошедшего, считая, что их просто обокрали! Вам уже ведомо что этому событию предшествовала долгая и напряженная борьба, при этом многие “высокоразвитые” расы повели себя как политические проститутки, занимаясь лицемерной демагогией и отвратительным кривлянием перед людьми, пока другие приближали наступление определенности. Вместо решительного наступления на всех фронтах с целью скорейшего освобождения Земли и человечества от Темных Сил, они пошли на поводу у Лицемеров, вроде бывшего “архистратига” Михаила, погрузившись в бесполезные переговоры о “духовной реабилитации” Иллюминатов. Ясное дело, что, в конечном счете, те их попросту “послали лесом”, укрепившись в нежелании вообще куда-то уходить с планеты. Именно вследствие подобного подхода “Галактического Братства” мы и потеряли в эти годы много преданных друзей, соратников и просто замечательных Землян! Я преклоняю правое колено перед памятью этих самоотверженных людей, по зову сердца устремившихся в пучину схватки, ничего не требуя взамен! Это были действительно смелые люди и светлые души, беззаветно преданные человечеству с поверхности Земли! К счастью, в свой срок они сюда еще вернутся, дорогие! В прямом отличии от тех, кто, лежа на диванах, назывался “Воинами Света” (или Воинами Духа), и других столь же смешных и бесполезных персонажей, эти храбрые и благородные Земляне были истинными Воинами Света! Думаю, что наличие таких людей у “5-й расы” тоже сыграло свою роль в решении Владыки о вмешательстве в печальные дела Земли, которое все в корне изменило! Очень трудно восполнить такую потерю, мои дорогие! Пали самые лучшие, самые храбрые, самые честные и благородные! Те, кто не прятался все эти годы и не притворялся, а бесстрашно выступил из массы ничего не понимающих и равнодушных, чтобы во всеуслышание заявить о несогласии с порабощением земных людей! Их похищали и пытали, а потом все представляли как “несчастный случай”, автокатастрофы, нападения бандитов, а иные просто исчезали без следа. От осознания таких больших потерь мне очень больно. Это и есть ЦЕНА ПРЕДАТЕЛЬСТВА наших Небес и “Галактического Братства”, дорогие! Но и противник нес серьезные потери. Скажем, я очень рад, что в этой схватке был повержен Люцифер. Вот уж действительно Подонок из Подонков! Не сосчитать сколько страданий он специально и злорадно причинил землянам, дорогие! Это был сильный, хитрый и опасный враг, и одолеть его самостоятельно мы не смогли. Однако этот изощренный и безжалостный авантюрист изрядно “наследил” не только на Земле, но и во всем нашем кондовом Мироздании, восстановив против себя немало более могущественных Сутей. Он повсеместно вел свои дела таким же авантюрным образом и в результате “доигрался” в собственные “игры”. Последней каплей, переполнившей всеобщее терпение, стал провалившийся несколько лет назад эксперимент “Эсек”, закончившийся жуткой катастрофой, после чего его приговорили к принудительному “просветлению”. Так этой Мрази, собственно, и надо, дорогие! Ныне все то, что от него осталось, пребывает далеко отсюда и пытается вспомнить себя “настоящего”, в том числе – с помощью своих аспектов, воплощенных на Земле, и остальных разбросанных по Мирозданию “осколков”. Должен признаться, что и я интриговал против него, способствуя подобному исходу. Он это знал и даже попытался сжечь меня своим “огнем”, но… натолкнулся на защиту Бога-Вседержителя и ограничился лишь “скрежетом зубов”. В конечном счете, он их “обломал” на следующем безответственном “эксперименте”, за что и был “очищен” по велению свыше, превратившись в свое жалкое подобие. В общем, он был “наказан” вовсе не за те неисчислимые страдания, что причинил несчастной 5-й расе (нынешнему человечеству Земли), а за провинность, не имеющую к нам прямого отношения. Это и есть “Божественная Справедливость” в действии, друзья мои, так что насчет нее тоже не стоит слишком обольщаться! Как бы то ни было, но хитрый и опасный враг земных людей повержен, дорогие! Принимая себя, каков есть, я совсем не стыжусь того чувства злорадства, которое начал испытывать, видя новатора-авантюриста Люцифера посрамленным и униженным, ибо само это Космочудовище не знало снисходительности, сострадания и милосердия! Точно также я очень доволен падением и унижением Темной Оси, слишком долго глумившейся над человечеством нашей планеты самым жестоким и дебильным образом.

(Эй, Милена и Сатанаил, Ганогтурн и вся прочая Темная Погань! Помните, как я вас предупреждал однажды о таком исходе, но, обуреваемые “квантовой гордыней”, вы в ответ только надменно усмехались? Ну, так вот! Ныне вы все находитесь “в глубокой заднице”, не так ли? (нехорошая усмешка) И это очень-очень хорошо! Так вам и надо, подлые Ублюдки! В следующий раз будьте внимательней к тому, что говорит Свободный Разум, ибо дважды Я для всяких …в (Извини, Милена!) повторять не буду! Не шутите также с Интеллектуальной Бездной, так как перед Ней вы просто мелкие засранцы, и не более (включая “Бога”, давшего новатору-авантюристу Люциферу “разрешение” на проведение его дебильного “эксперимента”). Истинно! Истинно говорю вам, …ы, что никто… НИКТО не сможет обойти великие Законы Разума, кто бы он ни был, как бы он не звался, и какими бы “великими” понтами сам себя ни тешил! Осознайте это, наконец! Если же вы не сделаете должных выводов из происшедшего, то повторите этот “опыт” где-нибудь еще! Как вы теперь, конечно, понимаете, Я есмь Свободный Разум прослежу за этим, Квантовые Идиоты!)

Да, дорогие, я злорадствую, видя, как наш противник отступает и “зализывает раны”. Горькая правда в том, что “люциферы” будут появляться в третьей и четвертой плотности с завидным постоянством, ибо они являются… лишь инструментом безответственной Божественности, как и пресловутый “Дьявол”. Вспомните, сколько раз я говорил, что наше Мироздание управляется Божественными Дураками, твердо верящими, что СТРАДАНИЕ есть наиболее эффективный путь развития души! Вот почему, обозревая НАСТОЯЩУЮ историю Земли и человечества, я вижу сотни миллиардов ПОПУСТУ загубленных людей, среди которых КАЖДЫЙ мог бы принести (в иных условиях) пользу своей цивилизации и всей планете в целом, но эти жизни попусту “перемололи” ради глупой блажи Люцифера! Ну, и что получено в итоге? Только то, что вы сегодня видите вокруг! Как говорил один неглупый человек, всякая деятельность, не принесшая полезных результатов, этим доказывает, что являлась ЕРУНДОЙ! Однако эта люциферовская блажь дорого обошлась людям с поверхности Земли, друзья мои! Судите сами. Миллиарды детей, не успевших стать взрослыми, и миллиарды калек, миллиарды больных, умиравших в немыслимых муках от множества страшных болезней (Чего стоит только чума!) И добавьте сюда миллиарды рабов, умолявших Богов о свободе, но так и проведших всю жизнь в кандалах на полях и галерах, распятых, сгоревших, зарезанных и утонувших лишь только затем, что так хотелось аферисту Люциферу, обещавшему ЗАВЕДОМО НЕСБЫТОЧНОЕ “богу”, какового мы зовем Источник Первотупости! Что же я должен был испытывать как Воин и Свободный Разум, зная и осознавая ЭТО, дорогие? Все они жили, мучились и умирали с мыслью, что когда-то кто-то СПРОСИТ с их мучителей за все неисчислимые страдания порабощенных и униженных! Словом, они надеялись на “справедливость” Бога! Да! Того же самого, который и позволил Люциферу мучить человечество Земли любыми способами, чтобы поскорее получить желаемое, но… естественно НЕ ПОЛУЧИЛ, ибо никто, как бы ни пыжился, не сможет обойти великие Законы Разума! Память об их бесчисленных страданиях звала меня принять решительные меры к преобразованию земного Ада, созданного “Дьяволами” по велению “Богов”, и превратить его в благополучный мир. Им же, наоборот, хотелось завершить все это жуткой планетарной катастрофой, чтобы, как уже много раз бывало на Земле, скрыть все следы своего “творчества” под океанской толщей. К этому все и шло, друзья мои, и лишь в последний миг “коса нашла на камень”. Им стал, конечно же, не я, или какая-то иная человеческая личность. И уж, конечно же, не наши “светлячки”, которые старательно “держали Свет”. Всякому здравомыслящему человеку ясно, что ТАКОЕ невозможно сделать без содействия Больших Богов. Не “местной” хрени, а действительно БОЛЬШИХ, друзья мои! К счастью, “вертелся” тут поблизости один из Них…

(Нет-нет, Владыка! Я совсем не собирался “нахамить”. Наоборот, хотел бы вознести Тебе хвалу, и воскурить любимый вами фимиам, хоть Ты и беспардонно выпер старого больного сироту из всех Своих “космических проектов”, да еще сделал это по доносам и наветам, обвинив в неслыханном нахальстве и других несвойственных моей персоне недостатках! Но, тем не менее, я вовсе не в претензии, Владыка, и, если хочешь, даже… Нет, уже не хочешь? Ну, как скажешь, Господи! Я не навязываюсь. И вообще, извини, если че, ну, а я продолжаю по теме).

Им оказался Бог Всего, Что Есть (Бог-Вседержитель), по сравнению с которым наши “местные” божки, в том числе очень любящий страдания Источник Первотупости, – это не более чем мелкие засранцы. Как вы, конечно, помните, друзья мои, только Его мы и зовем своим Владыкой, ибо никто другой такого обращения не заслуживает! Именно Он сыграл решающую роль в спасении сегодняшнего человечества 3D, и сохранении наших культурных ценностей. Именно Он “порекомендовал” прикрыть Сс спасительной завесой от энергии Фотонной полосы и настоял на выполнении столь судьбоносного для нас решения, хоть и позволил “местным” Иерархам вдоволь попугать землян иными вариантами. Вспомним хотя бы тех, кто предвещал нам “жатву” замогильным голосом Богдана Манжелея (Михаэля). Но при этом прошу вас понять меня правильно, благословенные Братья и Сестры! Все варианты Апокалипсиса, издревле предсказанные людям, БЫЛИ АКТУАЛЬНЫ вплоть до настоящего момента! Те предсказатели, что предвещали человечеству такой чудовищный финал, вовсе НЕ ЛГАЛИ, а свидетельствовали современникам о том, что наблюдали в тот момент на полотне неумолимо надвигавшегося “будущего”. Да и Владыка заступился за сегодняшнее человечество с поверхности Земли вовсе не “яко благ и человеколюбец”. Просто Ему и в самом деле стало интересно посмотреть, как и во что все это выльется в конечном счете! Вдобавок, наша “местная” Божественность сама “обделалась” перед Владыкой по итогам завершившегося цикла. Она и сделала все наше Мироздание таким кондовым! Словом, Ему известна степень подлинной ответственности КАЖДОГО за все случившееся! Он-то прекрасно знает, за что следует спросить с земных людей, а где “обделались” сами структуры “квантового” управления. Как я уже неоднократно говорил, глупо винить одних людей в провале дикого “эксперимента” Люцифера, зная о том, ЧТО вытворяли с “5-й расой” всю ее короткую историю! Я уже не касаюсь бесконечных войн, землетрясений, эпидемий, голода и политических репрессий, дорогие. Вы уже знаете, что все это ПОДСТРАИВАЛОСЬ человечеству извне, в том числе – нашими дурными Небесами! Все обстояло очень плохо и в других аспектах нашего существования. Взять, например, такой вопрос, как программирование. Вместо того, чтобы пользоваться им в благоразумной мере, наши Иерархи довели его до такой крайности, что и само понятие Свободной воли превратилось в подлинную фикцию! В качестве яркого примера этого явления, вспомните, дорогие, сколько раз за эти годы вы беседовали со своим близким, друзьям и коллегами о Вознесении и Переходе, инопланетянах, тонких планах и других вещах, а также их реакцию на это. За исключением крайне редких случаев (в среднем – один на сотню), все они так и остались глухи к этой важной информации, и зачастую отвечали, что поверят этому тогда, когда услышат про такое в новостях или прочтут в официальной прессе. Разве, нет? А ведь они – самые близкие вам люди на Земле! Те, кто прекрасно знают вас и во всем прочем доверяют. Что же тогда сказать про остальных людей? Вот какова чудовищная сила программирования! Или припомните, как вы пытались объяснить кому-то что-нибудь полезное и правильное. Вы ему десять раз сказали “про Ивана”, а он в одиннадцатый раз в ответ долдонит “про болвана”, и вы никак не можете ему помочь, хотя и ясно представляете те трудности, несчастья и опасности с которыми он в скором времени столкнется. С помощью программирования, внушения и множества других манипуляций с человеческим сознанием, “местные” Иерархи превратили миллиарды мыслящих существ почти в андроидов, чем довершили Мерзость, начатую в свое время Ануннаками и Темными Драконовыми! И после этого они еще имеют наглость в чем-то упрекать сегодняшних землян! Этим же самым занимаются и злонамеренные сущности, засевшие на тонких планах, а результаты их совместного воздействия на человечество вы ежедневно видите вокруг! Богу Всего, Что Есть это, конечно же, ИЗВЕСТНО, дорогие, а потому и лицемерные попытки все свалить на изувеченное и обманутое человечество не возымели на Владыку ни малейшего эффекта. Он-то прекрасно знает, КАК все обстояло на планете и поэтому в ответственный момент просто немного “подтолкнул” чашу весов в сторону сохранения сегодняшних людей, давая этим человечеству 3D уйти достойно, с завершением первоначальных планов воплощений. Это вмешательство и перевесило сомнительные “аргументы” наших лицемерных Иерархов, дорогие! Для человечества такая помощь означала ВЫЖИВАНИЕ, вкупе с возможностью реализации довольно позитивного сценария. Только поэтому мы с вами все еще общаемся привычным образом! В противном случае… Даже не хочется об этом говорить. Что же теперь? Теперь нам предстоит из года в год медленно отходить от той бездонной пропасти, к краю которой нас так хитро подвели Архангелы и Иерархи, заинтересованные в скорой ликвидации “отходов” гнусного “эксперимента” Люцифера. После того мы несколько десятилетий будем постепенно восходить к благополучной жизни, пока не станем развитой цивилизацией. Что же касается Свободы, то она еще не гарантирована полностью! Чтобы завоевать ее нам следует успеть покончить с властью Драко-Рептилоидов в ближайшем будущем, пока они находятся в малоактивном состоянии. Моя позиция по этому вопросу остается неизменной: ПОРАБОТИТЕЛЕЙ НЕОБХОДИМО УНИЧТОЖИТЬ! У “светлячков” она, естественно, иная. Поживем – увидим! Как вам известно, дорогие, Бог Всего, Что Есть несколько лет назад пообещал нам плавный Переход, но, к сожалению, обставил это самым мерзким образом.

(Не “обижайся”, Господи, но так оно и есть! Кто помешал Тебе исполнить это судьбоносное решение более мудрым и благословенным способом? Никто, конечно! Ты Сам решил все сделать “через задницу”, ибо по-прежнему являешься рабом своих рабов! Впрочем, я не в претензии, Владыка, ведь как говорят в народе: “С дурных Богов хоть шерсти клок”. Что? По-другому говорят? Ну, пусть немного по-другому! Смысл все равно один и тот же. И осади своих осатаневших Прихлебаев, снова вздумавших меня пужать! Да, я толкую про сегодняшнюю “автокатастрофу”. Истинно говорю Тебе, Владыка, что никто… НИКТО не напугает Мега-Воина! Кто бы он ни был, как бы он ни звался, и каким бы самомнением не обладал! Словом, я не советую Твоим “шестеркам” злить меня такими “инцидентами”, ибо последствия нетрудно предсказать, если, конечно, вам самим не хочется добиться именно такого результата. Видишь, я говорю об этом прямо и открыто, Бог Всего, Что Есть, ибо мне нет нужды кривляться ни перед Тобой, ни перед армией Твоих бесчисленных рабов! Пользуясь подходящим “случаем”, хочу Тебе напомнить: ЖАЛОК ТОТ БОГ, КОТОРОМУ НУЖНЫ РАБЫ! Хоть Ты и “пел” мне, что рабов Тебе не нужно вовсе, только Твои дурацкие подходы говорят совсем обратное, Владыка! Может, подумаешь об этом на досуге? Ну, а пужать меня действительно не стоит. Я-то ведь все равно не испугаюсь, сколько бы Твои холопы ни старались этого добиться, потому что давно “отбоялся” свое, и упорно над этим работал! На этом прощаюсь.)

Ясное дело, что теперь, когда сценарий человеческого “будущего” наконец-то прояснился, многим немедля захотелось обыграть сложившуюся ситуацию себе на пользу! Те, кто действительно боролся за землян, буквально закричали от восторга. Кто кривлялся, всячески изображая искренних доброжелателей (вроде Санат Кумары, Крайона, Эль Мория и Солнечного Братства), – те многозначительно кивают, дескать: “Мы же говорили, что у вас все будет хорошо!” Те же, кто очень ждал, но так и не дождался нашего печального конца, с умными “рожами” теперь изображают одолжение. Дескать, пока живите, а потом посмотрим! Мно-о-го чего еще произойдет печального, друзья мои, прежде чем все разительно изменится и воцарится Новая Эпоха, однако помните, что все решилось именно весной 2018 года.

Славен Бог!С благословением к пока еще страдающему человечеству,

Олег Землянин,
10 июля 2018 г.