Edu. See sõna kõlab justkui midagi väga suurt ja samas hirmutavalt ähmast. Me räägime edust koolis, tööl, spordis ja suhetes, aga kui küsida, mida edu tegelikult tähendab, jäävad vastused väga erinevaks. Mõni ütleb: “Edu on raha.” Teine vastab: “Edu on rahulolu.” Kolmas tõstab kulme ja ütleb vaikselt: “Edu on see, kui ma hommikul ärkan ja tunnen, et elan päriselt.”

Ma olen sageli mõelnud, miks edu tundub justkui libe sõna – kord püüad teda käega haarata, aga ta lipsab eest ära. Võib-olla sellepärast, et edu ei ole kunagi lõplik seisund. Ta on pigem protsess, teekond, kusjuures iga samm toob kaasa nii väikese võidu kui ka järgmise katsumuse.

Samas on üks asi kindel: edu ei ole kunagi juhus. Jah, õnn võib mängida rolli, aga pikaajaliselt püsib edu ainult neil, kes on valmis selle nimel midagi päriselt tegema. Ja mitte ainult tegema, vaid ka uskuma, õppima, riskima ja uuesti alustama, kui esimene katse ebaõnnestub.

See pani mind mõtlema – äkki edu ei ole üldse sihtkoht, vaid pigem sisemine olek. Oskus tajuda, et ma kasvan, liigun edasi, õpin ja loon midagi väärtuslikku. Kui seda niimoodi vaadata, siis võib igaühel meist olla oma unikaalne edu – isegi kui see ei paista väljastpoolt millegi hiiglasliku või säravana.

Edu valem: viieosaline võrrand

Kui hakata edust rääkima konkreetsemalt, siis jääb sageli õhku küsimus: kas on üldse mingit valemit, mille järgi edu saavutada? Või on see lihtsalt juhuste ja iseloomu kokteil?

Mulle meeldib üks lihtne, aga samas sügava tähendusega valem:

Edu = (Usk × Tahe × Teadmised × Tegevus) ^ Visadus

Kui ma seda esimest korda kuulsin, tundus see nagu ilus loosung. Aga mida rohkem selle peale mõtlesin, seda enam nägin, et iga selle osa taga on väga praktiline tõde.

Kõige huvitavam on see, et valem on korrutamise kujul. See tähendab, et kui mõni komponent jääb nulliks, siis ka kogu tulemus kaob. Näiteks kui mul on usk, teadmised ja isegi tahe, aga ma ei tee ühtegi sammu – siis on tulemus null. Sama lugu siis, kui mul on tahtmine ja tegevus, aga puudub usk endasse – varisen esimese raskuse ees kokku.

Ja siia lisatakse veel üks oluline element – visadus. See ei ole lihtsalt “järjekordne kordaja”. Visadus tõstab kogu valemi teise suurusjärku. See on jõud, mis eristab neid, kes annavad alla pärast viit katset, neist, kes proovivad kuuendat ja seitsmendat korda – kuni see lõpuks õnnestub.

Mõtlesin selle peale ja sain aru, et see valem on tegelikult elu väike peegel. Ta ütleb meile: edu ei sünni ühestainsast andest või ühestainsast võttest. See sünnib siis, kui kõik osad on tasakaalus ja kui me suudame hoida fookust ka pikemalt.

Usk – alguspunkt ja nähtamatu jõud

Kui mõelda tagasi edu valemile, siis kõige esimene samm on usk. Mitte usk abstraktses või religioosses tähenduses, vaid eelkõige usk iseendasse ja oma teekonda.

Ma olen tihti märganud, kuidas mõni inimene hakkab särama juba enne, kui tal on midagi käega katsutavat ette näidata. See on nähtamatu jõud, mis annab teistele tunde: “Ta saab hakkama.” Ja mis veel olulisem – see paneb ka inimese enda silmad särama.

Usk ei ole ainult positiivne mõtlemine. See on sügavam tunne, et minu eesmärk on päriselt väärtuslik. See aitab mul taluda kahtlusi ja raskusi. Kui ma ei usu, et see, mida teen, on õige ja vajalik, siis miks ma peaksin üldse vaeva nägema?

Kui palju kordi oleme tegelikult ebaõnnestunud mitte seetõttu, et meil puudusid teadmised või oskused, vaid lihtsalt sellepärast, et me ei uskunud iseendasse piisavalt? Võib-olla tundsid, et see töökoht pole sinu jaoks. Võib-olla loobusid unistusest, sest keegi ütles: “See pole realistlik.” Ja nii jäi esimene samm tegemata.

Usk ongi see, mis avab ukse. Ta ei taga veel edu, aga ilma selleta ei saa me isegi alustada. Usk on nagu seeme – kui see on olemas, siis on võimalik kasvatada midagi suurt. Kui seda pole, jääb muld tühjaks.

Tahe – sisemine mootor, mis ei lase alla anda

Kui usk on seeme, siis tahe on see, mis paneb seemne idanema ja läbi pinnase murdma. Tahe on sisemine jõud, mis ei lase sul paigale jääda, isegi kui oled väsinud või kui kõik ümberringi tundub liiga raske.

Ma olen tihti mõelnud, et kuidas just tahe eristab inimesi, kes jäävad poolele teele, neist, kes jõuavad lõpuni. Mõni võib olla targem, mõni osavam, aga kui neil puudub sisemine mootor, siis jääb kõik poolikuks. Tahe on nagu kütus – ilma selleta ei liigu edasi ükski masin.

Tahe ei tähenda ainult jonnakat pingutamist. See on pigem valmisolek seista silmitsi hirmude ja ebakindlusega. Me kõik tunneme vahel sisemist häält, mis ütleb: “Äkki ei õnnestu… parem ära proovi.” Just siis on tahe see, mis sosistab vastu: “Proovi ikka. Veel üks kord.”

Edu eristab sageli ainult üks lisasamm. Mitte kümme, mitte sada – vaid üks. See hetk, kui enamik inimesi ütleb “aitab”, aga sina ütled “veel kord”. See ongi tahe, mis kannab meid läbi raskuste.

Samas on oluline, et tahe ei muutuks pimedaks jonnakuseks. Kui me ainult surume edasi, aga ei kuula ennast ega muutu paindlikuks, siis võib tahe meid ka läbi põletada. Õige tahe on teadlik – ta ühendab jõu ja suuna.

Teadmised – meie tööriistakast

Kui usk ja tahe on sisemised jõud, siis teadmised on need, mis annavad meile konkreetsed tööriistad. Ilma teadmisteta meenutab edu püüdmine justkui katset autot parandada paljaste kätega – isegi kui sul on tahtmist ja usku, ei vii see sind kuigi kaugele.

Teadmised ei tähenda ainult raamatutarkust. Need on ka oskused, kogemused ja elutarkus, mille me aja jooksul omandame. Mõtlen siin nii tehnilisi teadmisi – näiteks erialased oskused tööl – kui ka pehmemaid, nagu suhtlemine, kuulamine, empaatia.

Ma olen märganud, kuidas just teadmised annavad kindluse. Kui mul on arusaam, mida ja kuidas teha, siis kaob ära pime hirm. Selle asemel tekib tunne: “Jah, see on raske, aga ma tean, kuidas seda lahendada.” Samas on ka siin oma lõks. Liigne teadmiste kogumine võib meid halvata. Mõnikord õpime, loeme, kuulame ja valmistume nii kaua, et tegelik tegevus jääbki edasi lükkamata. See on nagu kappi kuhjatud tööriistad, mida me kunagi kasutama ei hakka.

Kõige olulisem on teadmised praktikasse panna. Alles siis muutuvad nad elavaks ja annavad tulemuse. Teadmised ilma tegevuseta on nagu võti, mida sa kunagi lukuauku ei pista – potentsiaal on olemas, aga uks jääbki suletuks.

Tegevus – samm, mis muudab kõik

Kui usk on seeme, tahe on kütus ja teadmised on tööriistakast, siis tegevus on hetk, kus kõik eelnev päriselt ellu ärkab. Ilma tegutsemiseta jääb kogu edu valem nulliks – olgu mul kui tahes palju unistusi ja plaane.

Ma olen ise kogenud, kuidas tegutsemine tundub vahel kõige raskem osa. Mõte peas liigub kiiresti: “Peaks alustama… homme. Või kui ma olen paremini valmis. Kui on rohkem aega.” Ja nii venib edasi lükkamine nädalateks, mõnikord aastateks.

Aga esimene samm – üksainus väike samm – muudab kõike. Kui astud, siis hirm väheneb ja tegelikkus hakkab kuju võtma. Tegevus on nagu sild, mis viib meid mõtetest tulemusteni.

On üks karm tõde: tegevuseta ei loe ei usk, tahe ega teadmised. Kõik need korrutatakse nulliga. Seepärast on tegutsemine sageli suurim murdepunkt – see, mis eristab unistajat tegijast.

Mõtlesin selle peale ja sain aru, et tegevus ei pea alati olema suur hüpe. Sageli piisab väikestest sammudest, mis korduvad iga päev. Need sammud loovad harjumuse ja harjumus loob muutuse.

Ja mis kõige huvitavam – tegutsemine õpetab meile rohkem kui ükski raamat. Alles siis, kui me midagi päriselt proovime, näeme, mis toimib ja mis mitte. Vigadest saab kogemus ja kogemusest saab tarkus.

Visadus – võimendus, mis teeb võimatu võimalikuks

Kui kõik eelnevad sammud – usk, tahe, teadmised ja tegevus – on paigas, siis lisandub viimane ja võib-olla kõige otsustavam tegur: visadus.

See on nagu jõud, mis suurendab kogu eelneva väärtust mitmekordselt. Kui korrutada valemit nulliga, kaob kõik. Kui aga tõsta see astmesse, muutub väiksemgi algus suurteks tulemuseks. Just seda teebki visadus – ta võimendab kõike.

Ma olen mõelnud, et kui õhukesel joonel seisneb edu ja loobumine. Mõnikord on vahe vaid ühes täiendavas katses. Colonel Sanders sai oma kanaretsepti müümisel rohkem kui tuhat eitavat vastust, enne kui leidus esimene, kes ütles “jah”. Kui ta oleks lõpetanud 999. katse juures, ei teaks keegi täna KFC-st midagi.

Visadus tähendab, et me ei loobu esimese ega ka viienda ebaõnnestumise järel. See tähendab, et võtame oma kogemustest kaasa õppetunnid ja proovime uuesti. Visadus ei ole pime jonn, vaid tark järjepidevus.

Samas – ja see on oluline – visaduselgi on oma varjukülg. Kui teeme üht ja sama viga ikka ja jälle, lootes erinevat tulemust, siis muutub visadus hoopis takistuseks. Tõeline visadus ühendab endas paindlikkuse ja õppimise – see on valmis vajadusel suunda korrigeerima, aga mitte lõpetama.

Võib-olla on visadus tegelikult üks elu suurimaid õpetajaid. Ta õpetab meile kannatlikkust, usku ja “alandlikkust.” Ja kõige tähtsam – ta tuletab meelde, et edu ei tule harva esimesel, aga peaaegu alati mitmendal katsel.

Edu eri valdkondades

Edu valem – usk × tahe × teadmised × tegevus ^ visadus – ei ole ainult töö või äriga seotud. Tegelikult on see muster universaalne. Ta toimib nii suhetes, karjääris kui ka ettevõtluses.

Suhted – armastuse tööpõld

Suhted ei püsi ainult tunde peal. Armumine võib olla algus, aga püsiv suhe vajab enamat.

• Usk – usaldus partneri ja suhte vastu. Kui me ei usu, et meie side on väärtuslik, hakkab see murduma.
• Tahe – valmisolek pingutada, teha kompromisse ja vahel ka raskustest läbi minna.
• Teadmised – oskus mõista enda ja partneri vajadusi. Paljud tülid tekivad lihtsalt teadmatusest – me ei tea, mida teine tegelikult vajab.
• Tegevus – väiksed, igapäevased sammud: kuulamine, toetamine, koos veedetud aeg. Armastus väljendub tegudes.
• Visadus – valmisolek minna läbi raskuste, mitte loobuda esimese kriisi järel.

Suhe on pidev kasvamine, mitte valmisolek. Nii nagu edu, on ka armastus pigem teekond kui sihtpunkt.

Karjäär – enese arendamise rada

Karjääris on sama valem väga selgelt nähtav.

• Usk – usk oma väärtusesse ja oskustesse. Kui sa ise ei usu endasse, on keeruline ka teistel seda teha.
• Tahe – sihikindlus ja valmisolek võtta vastutust ning teha raskeid valikuid.
• Teadmised – nii erialased oskused (hard skills) kui ka inimlikud oskused (soft skills). Tänapäeval muutuvad just viimased aina olulisemaks.
• Tegevus – initsiatiiv, valmisolek astuda välja mugavustsoonist ja proovida uusi võimalusi.
• Visadus – mitte murduda esimese ebaõigluse või ebaõnnestumise ees. Karjäär on maraton, mitte sprint.

Edukarjäär ei tähenda ainult ametikõrgendust või raha, vaid ennekõike pidevat arengut ja sisemist kasvu.

Äri – usu ja tegude proovikivi

Äri on valemile eriti karm test, sest siin pannakse kõik komponendid kohe proovile.

• Usk – kui sa ise ei usu oma ideesse või tootesse, ei usu seda ka keegi teine.
• Tahe – valmisolek riskida, töötada pikalt ja sageli ka ebamugavates tingimustes.
• Teadmised – turust, klientidest, finantsidest. Ja veel olulisem – oskus leida inimesi, kes teavad rohkem kui sina.
• Tegevus – mitte ainult plaanid ja ärimudelid, vaid konkreetsed sammud: kohtumised, pakkumised, turule toomised.
• Visadus – peaaegu iga ettevõtja räägib lugusid kümnetest tagasilöökidest enne, kui tuli esimene edu.

Tasakaal ja varjatud ohukohad

Kui vaadata edu valemit, võib tekkida tunne: mida rohkem, seda parem. Rohkem usku, rohkem tahet, rohkem teadmisi, rohkem tegevust ja rohkem visadust. Aga tegelikkus on veidi keerulisem. Iga komponent võib tasakaalust väljuda ja hakata hoopis edu vastu töötama.

Usk on hea ja vajalik, aga liigne enesekindlus võib meid pimestada. Olen näinud inimesi, kes usuvad endasse nii tugevalt, et nad ei kuula enam ei fakte ega tagasisidet. Sellisel juhul muutub usk pigem ohuks, sest inimene jookseb peaga vastu seina, arusaamata, et võiks sama energiat hoopis targemalt kasutada.

Ka tahe võib muutuda kurnavaks. Me räägime tihti sihikindlusest ja pingutamisest, aga kui sellest saab pidev “läbi valu edasi”, siis viib see ühel hetkel lihtsalt läbipõlemiseni. Mõnikord on targem korraks peatuda, hingata ja lasta endal jõudu koguda. Muidu jääb meie tahe ilma suunata ja muutub lihtsalt jonnakaks surumiseks.

Teadmised annavad kindluse, aga samal ajal võivad need meid ka halvatuks muuta. Liiga palju teadmisi tähendab vahel ka liiga palju hirme. Kui ma hakkan nägema igat võimalikku ohtu ja probleemi, siis võib juhtuda, et ma ei tee üldse enam ühtegi sammu. Selline “ülemõtlemine” on nagu lõks, mis hoiab mind paigal, kuigi kõik eeldused edasiliikumiseks on olemas.

Tegevus on see, mis paneb asjad päriselt liikuma, aga tegevus ilma suunata võib muutuda rabistamiseks. Jah, mul on tunne, et ma teen palju, aga kui puudub fookus, siis on see pigem jooksmine ringiratast – liikumine, mis tegelikult kuhugi ei vii.

Ja lõpuks visadus. See, mis teeb võimatu võimalikuks, võib muutuda ka kinnijäämiseks. Kui ma proovin sama asja ikka ja jälle, lootes erinevat tulemust, siis ei vii see edasi. Tõeline visadus tähendab järjepidevust, aga samas ka oskust õppida ja vajadusel kurssi muuta.

Ma sain aru, et edu ei seisne mitte ainult nende viie omaduse olemasolus, vaid oskuses neid tasakaalustada. See ei ole maksimaalse hulga kogumine, vaid õige mõõdu leidmine. Võib-olla ongi edu tegelikult tasakaalu kunst – oskus tunnetada, millal on vaja juurde panna ja millal targem hetkeks tagasi astuda.

Edu kui teekond, mitte sihtpunkt

Mida rohkem ma seda valemit lahti mõtestasin, seda selgemaks sai üks asi – edu ei ole kunagi valmisolek ega lõpp-punkt. See ei ole koht, kuhu ühel päeval jõuad ja võid öelda: “Nüüd on kõik, nüüd olen edukas.” Pigem on see teekond, millel me käime iga päev. Mõnikord samm kiiremini, mõnikord aeglasemalt, aga alati edasi.

Edu tähendab protsessi, kus usk, tahe, teadmised, tegevus ja visadus põimuvad ja tasakaalustavad üksteist. Mõni päev on meis rohkem usku, mõni päev rohkem visadust, aga oluline on see, et me ei laseks ühelgi neist täiesti nulli kukkuda. Kui üks komponent jääb paigale, peatub ka kogu liikumine.

Ma olen aru saanud, et tõeline edu ei ole ainult välised tulemused – raha, positsioon või kuulsus. Need võivad olla osad peatükid, aga mitte kogu raamat. Edu on hoopis see sisemine tunne, et ma kasvan, liigun edasi, õpin ja loon midagi, mis on minu jaoks tähenduslik. See võib olla sama hästi väikeste sammude seeria kui suur ja nähtav saavutus.

Ja võib-olla kõige olulisem: edu ei tähenda, et me ei kukuks. Vastupidi – iga kukkumine on selle tee loomulik osa. Iga ebaõnnestumine on tegelikult uus õppetund, mis kasvatab meid tugevamaks. Just siin tulebki mängu visadus – mitte loobuda, kui esimene või viies katse ei õnnestu, vaid võtta sellest kaasa tarkus ja proovida uuesti.

Edu on nagu elus rändamine: vahel tuleb tõus, vahel mõõn, aga mõlemad kuuluvad teekonda. Kui me seda mõistame, kaob ka pidev surve “saavutada” ja asemele tuleb rahulikum teadmine – ma olen juba teel, ja see ongi kõige olulisem.

Ära jää oma elu unele suikuma. Ole ärkvel, sest tõeline muutus toimub just hetkes. Raha on ainult materiaalse elu peegeldus – ja kui soovid raha, pead hakkama mõtlema materiaalses võtmes. See ei ole mingi maagiline protsess, vaid teadlik suhtumise muutus.

Oleme olnud ühendatud teatud nõelaga, mida nimetatakse eduks, mis annab meile teatud kuvandi. Te elate selles paradigmas; see saab olema teie jaoks teatud tõde. Vabadust saab kuidagi mõõta. Miks inimene püüab tunnustuse poole? Sest ta ei suuda iseennast ära tunda. Raha teenimiseks peate olema kaval. Kus ma saan teenida mitukümmend või kümneid või üksikuid miljardeid rublaid?

Edu on kõigi inimese jaoks elutähtsate tingimuste tasakaal, mis on talle kättesaadavad sõltumata keskkonnateguritest. See on tervis, see on pikaealisus, see on selgus, see on harmoonia, see on huvi, see on rõõm. Pere, täisväärtuslikud lapsed, see on realiseerimine ja teostus valiku kaudu – sügava sisemise valiku kaudu, miks ma siia tulin, selle tee uurimine. Vaatame selle koos üle.

Kahjuks on edu kontseptuaalne ühiskonna juhtimise vorm. See tähendab, et see on kuvand. On olemas selline skeem: informatsioon – mõõde – mateeria. Kõik on sellest läbi põimunud ja selle valemi abil saab kõike seletada. Meie jaoks on edu keskmes. Lepime lihtsalt kokku, et kõik on informatsioon ja informatsioon on kuvand. Kui räägime edust, siis on meil kindel ettekujutus edust, mille väline maailm meile ette annab.

Hüva, oletame hüpoteetiliselt, et edu on raha, võim, tunnustus, kaubamärgid. See tähendab, et meid pannakse teatud nõelale, mida nimetatakse eduks, andes meile teatud kuvandi. Tuginedes sellele kuvandile, teeb inimene otsuse ja tegutseb. Kus see kuvand esialgu tekib? Esialgse kuvandi saame emalt ja isalt, ema-isalt vanavanematelt, vanavanaemalt-vanavanaisalt. See tähendab, et maailmavaade on see, mis kujundab inimese algkuvandi, mis antakse põlvest põlve edasi.

Täna eksisteerib teatud maailmakäsitluse edastamine kontrollimatult. Kui kehtestatakse teatud ettekujutus maailmast ja edust, elate selles paradigmas; see saab olema teie jaoks teatud tõde. Edasi annate seda edasi oma sõpradele, siis lastele. Seejärel sünnivad lastelapsed, lapsed lähevad kooli, neid koormatakse teiste kuvanditega juba aabitsa tasemel – on mingid reeglid, normid jne. Multikad, muusika, lood, muinasjutud – see kõik on tööriist hariduse kuvandite kujundamiseks.

Aga naaseme eduni. Mis siin on? Edu identifikaatorid on raha, võim, tunnustus, kaubamärgid. Nimeta seda vabaduseks, kuigi igaüks mõistab neid termineid erinevalt. Palju raha – igaühel on sellest erinev arusaam. Mõni ütleb, et palju raha on 100-1000 € kuus, teisele 10 miljonit € kuus, kolmandale 100 miljonit € kuus.

Sama asi võimuga. Võim tähendab, et ma juhin kohvimasinat, viit inimest, ettevõtet, linnaosa, regiooni, riiki. Ideed on väga erinevad. Kõigel on mõõde. Vabadus, näiteks – keegi ütleb, et tal on 3 päeva nädalas ja ta ei pea kuhugi minema, see ongi vabadus. Teise jaoks on see, et ta võib teha kõike, mida tahab.

Kaubamärgid – keegi arvab, et kui kannad Rollersi või Brioni riideid, oled edukas. Teised arvavad, et Gucci on edu, kolmandad usuvad, et see on Dolcigabana ja Zilli. Kõike saab mõõta, just nagu laud – sellel on kuju, värv, läbipaistvus, kaal.

Kõik see viib hetkeni, mil kuvand muutub mateeriaks, kui sellel on mingi mõõde. Selle valemi abil saab kõike analüüsida, sest kõik on informatsioon, kõik on mõõde ja mingil hetkel muutub kõik mateeriaks. Meile antakse standardid mõõdetasandil. Ütleme, et mõõde on standard. Nad ütlevad meile: “Vaata, sa pead olema edukas, sest see on kellelegi kasulik.”

Nad ütlevad lisaks: “Kui oled edukas, siis kõik ütlevad, et sa oled vinge.” See puudutab eriti tunnustust. Aga miks inimene püüdleb tunnustuse poole? Sest ta ei suuda iseennast ära tunda. Ta ei suuda endale öelda: “Ma olen imeline, suurepärane, geniaalne, ilus, terve, loov ja mul pole mingeid piire.” Me vajame kedagi teist, kes seda meile ütleks. See on samuti vale konstruktsioon. Siiski räägitakse meile edust, standarditest ja teatud teest.

Sageli sisendatakse meile, et raha teenimiseks või eduni jõudmiseks tuleb järgida teatud reegleid, mis võivad hõlmata rasket tööd, aga vahel ka ebaausaid meetodeid. Need on narratiivid, mis tihti kitsendavad meie arusaama sellest, kuidas edu tegelikult saavutada saab.

Meile esitatakse standardeid ja teid, mis ei pruugi alati olla kooskõlas meie tõeliste väärtustega ehk meile antakse mingi palett, kuidas edu saavutada. Ühtset ideed pole. Või pigem, kui jätta kõrvale kogu sisu, siis valem ise on universaalne. Kui keegi loob enda idee edust, siis ta suudab seda saavutada. Kui aga lähtume välisest kuvandist, siis meid juhitakse.

Kui kuvand tuleb välisest keskkonnast, siis sind juhitakse. Kui su kuvand on juhitud, siis on juhitud ka sinu elu ja selle tulemused. See tähendab, et su elu ei kuulu sulle. Sa oled lihtsalt mehhanism, kangelane, kellele näidatakse, kuidas midagi teha, ja sa lihtsalt liigud mööda seda teed.

Siit on ainult üks väljapääs: usk, valik ja tahe.

Taust ja peamised mõtted

Ma olen sügavalt enda sees otsiv inimene. Olen aeg-ajalt kogenud teatud vaimseid ilmutusi. Sel suvel olin Altai mägedes kindlas kohas ja kindlal ajal. Ma sattusin sinna mitte loogikast lähtuvalt, vaid ilmutuste kaudu, mis seal aset leidsid. Need ilmutused aitasid mul mõista kolme sõna – usk, valik ja tahe – tähendust.

Teadvus ja reaalsus

On olemas sfäärid, millest üks on kogu eksistentsi sfäär, millesse on ehitatud Maa sfäär. Maa sfääri sees asub indiviidi mõistuse sfäär. Seal on teadvus, mis asub sfääri sees, ning sellest väljaspool on kõrgem teadvus või portaal, mille kaudu hing muutub osaks indiviidi mõistusest.

• Ülemine voog: see on vaimne maailm – olemise sisemine alus.
• Alumine voog: see on materiaalne maailm – platvorm, kus vaimne potentsiaal realiseerub.
• Materiaalne maailm on lihtsalt alus vaimse maailma võimaluste realiseerimiseks. Paljude jaoks on see “unistuste maailm”.

Energia ja valik

• Energia jaguneb: ülevalt tulev vaba energia ja alt tulev tihedam energia. Kui inimene usub ainult materiaalsesse, siis materiaalne maailm pakub talle kõik vajaliku, kuid oma reeglitega. Näiteks: “Tahan olla edukas,” ütleb inimene. Materiaalne maailm vastab: “Hea küll, aga siin on reeglid, mida pead järgima.”
• Kui aga usk on suunatud kõrgemale, Jumalale või universaalsele energiavoole, siis avaneb ligipääs lõputule loovale energiale, mis on tõeliselt piiramatu. See on energia, millest kõik koosneb – nimetagem seda eetriks. Selle energia potentsiaal on tohutu, ja seda saab kasutada reaalsuse kujundamiseks.

Usk ja valikud

Kui inimene usub minevikku, põhinevad tema valikud mineviku kogemustel, ja tulevik peegeldab minevikku. See on suletud tsükkel, kus muudatusi ei toimu. Kui aga usk on suunatud Jumalale või kõrgemale energiatasandile, siis antakse juurdepääs uutele võimalustele, mis ületavad materiaalsete piirangute.

Tööriistad ja harjutused

Elu analüüsimise harjutus

Koosta tabel, kus on järgmised veerud:

1. Elu valdkonnad: Kirjuta välja kõik olulised valdkonnad (pere, tervis, töö, hobid jne).
2. Mida ma tahan?: Määratle oma soovid igas valdkonnas (vähemalt 5 punkti igas).
3. Miks ma seda tahan?: Analüüsi oma motivatsioone.
4. Miks ma seda vajan?: Küsimus, mis lõikab läbi välised motiivid ja paljastab tõelise vajaduse. Kui sa ei leia vastust, siis tõenäoliselt ei vaja sa seda üldse.
5. Mis mul on?: Hinnang sellele, kus sa praegu oled.
6. Miks mul on see, mis mul on?: Oluline on olla enda suhtes aus ja tunnistada, mis sind piirab (laiskus, teadmatus, eneseületuse puudumine jne).
7. Kuidas seda muuta?: Tegevusplaan selleks, et liikuda soovitud suunas.

Kokkuvõte

Edu on tihti manipuleerimise tööriist. Et vabaneda välise maailma loodud kuvanditest, on vaja:

1. Määratleda oma isiklikud väärtused ja tõelised eesmärgid.
2. Tugineda kõrgemale energiale ja loovusele.
3. Teha teadlikke valikuid olevikus, mida toetab tugev tahe.

Kolm võtit eduni: usk, valik ja tahe. See teejuht aitab luua elu, mis on tõeliselt sinu oma, mitte kellegi teise ette kirjutatud rada.

Hirmu tõeline väärtus

Andrew Hubermani stressiteemalise podcasti kaudu õppisin ühe psühholoogilise nipi, mida olen oma esinemise-eelseks rituaaliks kasutanud. See nipp on andnud mulle enesekindlust ja parandanud nii füüsilist kui ka vaimset sooritust. Stress või hirm annab märku neerupealistele toota adrenaliini, mis kiirendab südametööd ja varustab lihaseid hapnikuga, valmistades keha ette esinemiseks. See tähendab, et mida rohkem hapnikku lihased saavad, seda paremini sa suudad sooritada – oled kiirem ja tugevam.

Perpektiivi olulisus

Hirmu ja stressi mõju sõltub sellest, kuidas sa neid tajud. Kui näed stressi ja hirmu kui ettevalmistust eelseisvaks sündmuseks – olgu see esinemine, eksam või ärikohtumine – siis tegelikult paraneb sinu sooritus. Kui aga näed neid negatiivsena, mõjutavad nad sind ka negatiivselt. Mõeldes, et närvilisus tähendab halba ettevalmistust, halvendad oma sooritust.

Enesekindlus ja ettevalmistus

Andrew Hubermani uuringud kinnitavad, et see, kuidas sa mõtled oma võimetest ja ettevalmistusest, mõjutab otseselt sinu sooritust. Kui mõtled sellele, kui palju tööd ja vaeva oled enne esinemist näinud, siis paraneb su sooritus märgatavalt. Uuringutes jagati lapsed kolme gruppi: üks kontrollgrupp ja kaks katsegruppi. Kõik kolm gruppi läbisid sama testi.

Kontrollgrupile ei öeldud midagi, grupile A öeldi, kui targad ja osavad nad on, ja grupile B öeldi, kui palju nad on pingutanud ja vaeva näinud. Pärast teist testi sai kontrollgrupp keskmiselt samad tulemused. Kompetentsi põhjal komplimente saanud grupp (grupp A) sai aga oluliselt halvemad tulemused, samas kui pingutust hinnanud grupp (grupp B) saavutas oluliselt paremaid tulemusi.

Psühholoogiline nipp

Oluline on keskenduda sellele, kui palju tööd sa oled ettevalmistuseks teinud. Kui mõtled oma pingutustele, mitte lihtsalt oma võimetele, suurendab see motivatsiooni ja sooritust. See mõttelaad aitab sul ennast paremini ette valmistada ja saavutada paremaid tulemusi.

Seega …

Hirm ja stress on võimsad tööriistad, kui oskad neid enda kasuks kasutada. Näe neid kui positiivseid ettevalmistusmehhanisme ja keskendu oma pingutustele. Nii saavutad parima soorituse ja enesekindluse, mis viib sind võidule.

Pööra hirm oma jõuks ning ammuta sealt oma jõud, et sooritada ükskõik mida soovid. Vahest kaifides hirmu, kuid osates juhtida seda, saad seda pöördeliselt pöörates veel suurema jõu osaks, et sooritada või teha ükskõik mida. Sest nii on sul töökuse ja hirmu jõud ehk topeltjõud.

Ma ei kutsu kogema pidevat stressi, ärevust, hirmu vaid nägema hirmu, stressi ja seda enda kasuks pöörama, kuid mitte jääma sellest sõltuvusse.

Tegelikult ei suuda keegi inimest murda peale tema enda. Igaüks on oluline! Tahe on see, mis viib sind võidule. Tahe on kõige tugevam ja võimsam vahend, mis meil on. Jõud, mida me ei mõista, kuid kui õpime seda kasutama, kaovad kõik hirmud.

Maavärinad, katastroofid Ohios, tuumakatsetuste oht, finantskriisid ja pidevad sõjaülevaated on vaid väike osa sellest, mida me iga päev uudistest näeme.

Ma püüan võimaluse korral kirjutada ühe või teise sündmuse kohta oma arvamsue, kommenteerida erinevaid sündmusi ja juhtumisi, sest tihti pole nende sündmuste eemärk see, millest kirjutatakse. Paljud neist on suunatud meie tähelepanu kõrvalejuhtimisele, et me ei keskenduks olulisele.

Kindlasti sooviksite tõenäoliselt sagedamini näha minu ülevaateid sellest, et kes, miks ja milleks segadust tekitatkase. Näha laiemat pilti maailma transformatsioonist, mitte ainult väikest osa sellest, mis on kellegi huvides.

Kuid praegu tahan ma rääkida millestki muust.

Maailma ümberkujundaminese käigus käivad kõrgetasemelised mängud – me ei saa pea liiva alla peita. Me ei tohi selles maailmas olla pimedad ega sulgeda silmi toimuva ees – see on oluline. Niikaua kui arvad (arvate), et see ei puuduta sind(teid), teeb kurjus (tume), mida soovib, jäädes karistamata. Lihtsalt seetõttu, et igaüks ütleb: see pole minu asi, see ei puuduta mind. Ja mida kauem sa püüad jääda ükskõikseks, oma tähelepanu kõrvale juhtides, seda rohkem on kurjusel käed vabad tegutsemiseks.

Samal ajal märkan tihti, et paljud inimesed, kes püüavad jälgida maailmas toimuvat, lähevad teise äärmusse. Sellisesse, kus maailma mõistmine hakkab tekitama depressiooni ja hirmu.

Teadvustamine maailma paljudest aspektidest, mida varem ei märganud, on väga oluline. See on üks peamisi teadvuse ärkamise etappe.

Kuid kui kõik muutub soovimatuks elada või tunneks, et oled lõksus puuris koos metsalisega, siis see pole enam normaalne.

Inimesed hakkavad liiga palju keskenduma õudustele, jäädes kinni negatiivsetesse ja halbadesse uudistesse, kaotades võime näha head või et lahendus on olemas ja seda head uudist nii öelda too postiljon ei ole järjekordselt eksinud aadressiga.

Inimesed neelavad infot, mis muudab nende olukorra üha hullemaks, ja kaotavad igasuguse tunde helge tuleviku võimalikkuse suhtes. Neil jääb jõudu ainult filmi vaatamiseks või sotsiaalmeedia ja uudistekanalite sirvimiseks. Just need viivad nad sellisesse seisundisse, teadvustades seda täielikult.

Need protsessid ja inimeste seisundid võib kokku võtta kahe sõnaga – tahte allasurumine.

Just tahte allasurumisega tegelevad need, kes üritavad veenda inimest, et kogu maailm on hukule määratud. Et kõik on juba ette määratud ja midagi ei saa muuta. Tekitada paanikat, hirmu, masendust, jõuetust.

Arvo

Eriti jõuetust. Sest kui inimene ei tunneta oma sisemist jõudu, on ta kahjutuks tehtud. Temaga saab teha kõike, tema tahe on allasurutud. Ta ei saa enam olla Spartakus, kes suudab ajaloo kulgu muuta ja vabastada end ja teisi orjusest.

See on tulemus, mida nad sinult ootavad. Eemaldada usk, et kunagi on kõik hästi või saab olema hästi. Sinf kahjutuks teha. Et sa ei saaks takistuseks nende teel. PS! pane tähele. Ma ei räägi siin lootusest, sest nagu vanasõnagi ütleb, et lootus on lollide lohtus. Vaid teadmisest ehk usust, mis on aga omakorda teise võimekusega energiasõna.

Või veelgi enam, aitaksid neil oma plaane teostada, sest sinu seisund on nende vaade tulevikule, mida sa enda jaoks reaalsuseks projitseerid. Sinu vaba tahe ehk kavatsus, mille järgi reaalsuse raamistik sinu ümber keerleb.

Nii muutud nende vastasest nende peamiseks relvaks, vahendiks nende eesmärkide saavutamisel. Just sinu abiga korraldavad nad edasist kaost, hävingut ja õnnetusi. Ja sina – see sina, kes tunneb end jõuetuna kurjuse vastu – saad tema käteks, millega see kurjus toime pannakse.

Sest siis teed ja ütled: ma ei saa midagi teha, ma ei saa neile niikuinii midagi vastu panna. Ma teen seda, sest vastu hakkamisel pole mõtet, kurjust ei saa võita – see on murdunud tahe. Miks üritada, kui kõiki meid ootab ees kohutav tulevik?

Kuid sa ei mõista, et tegelikult pole see reaalsus. Kõik see on vaid sinu meeleseisundi, taju vili ja illusioon, mida sulle kuvatakse.

Tegelikult maailmas ei ole midagi sellist, et kõik on juba ette määratud ja midagi ei saa muuta. Muuta ei saa ainult minevikku.

Tulevik on alati muutlik ja ebastabiilne. Ükskõik mis juhtub, pöördumatuid protsesse pole. Kuid sind üritatakse veenda vastupidises – uudistes, sotsiaalmeedia voogudes, kus see negatiivne ning nende tsenaariumi järgi minev sündmuste ahel õitseb.

Ja kui oled kunagi sattunud sellistesse seisunditesse või oled praegu, mõista, et kõik see on vaid meele pettus. Astu neist välja.

Tegelikult ei suuda keegi inimest murda peale tema enda. Igaüks on oluline! Tahe on see, mis viib sind võidule. Tahe on kõige tugevam ja võimsam vahend, mis meil on.

Jõud, mida me ei mõista, kuid kui õpime seda kasutama, kaovad kõik hirmud. Kaovad nagu kuivanud mustus, mis on muutunud sinu nahal koorikuks. Prügi, tarbetu sodi kaob sinu-meie elust ise ära. Kui me mõistame oma jõudu – Looja jõudu. Kes on oma reaalsuse ja oma elu peremees.

Ja need pole lihtsalt sõnad. See on universaalne universumi füüsika. Kus kavatsusest sünnib mõte ja mõttest uue mõttevormi raamistik, mis kujundab reaalsust. Ja seda mõttevormi ei saa hävitada ükski jõud. Läbi suruda, ümber teha, murda. Sest see saab olema sinu tahte ilming.

Ja sinu tahe on murdumatu ehk fakt ja see on sama, kui universumi peamisi seadusi, mida keegi ei saa rikkuda.

Mõista oma jõudu, õpi oma kavatsusi looma murdumatute universumi raamistikutega ja pea meeles, et mitte midagi teha või alla anda on samuti valik!

Blogipostitus “Ära lükka tähtsaid asju homsele: Kuidas täna tegutsedes edu saavutada” keskendub sellele, kuidas murda edasilükkamise harjumust ja kuidas saavutada edu, tegutsedes juba täna. Käsitleme, miks me asju edasi lükkame, kuidas tuvastada ja prioriseerida tähtsaid ülesandeid ning jagame strateegiaid aja paremaks juhtimiseks ja motivatsiooni leidmiseks.

Edasilükkamine ei ole lihtsalt aja raiskamine, see on ka võimaluste kaotamine. Selles postituses vaatleme, kuidas saame oma igapäevases elus rakendada lihtsaid, kuid tõhusaid meetodeid, et vältida lõputut edasilükkamist ja liikuda edasi oma eesmärkide suunas.

Edasilükkamise psühholoogia

Edasilükkamine pole lihtsalt aja juhtimise probleem, vaid sügavamalt psühholoogiline küsimus. Sageli lükkame ülesandeid edasi mitte seetõttu, et meil oleks ajapuudus, vaid kuna need ülesanded tekitavad meis stressi, ärevust või ebakindlust. Võib-olla kardame ebaõnnestumist või isegi edu, võib-olla pole me kindlad, kuidas ülesandega toime tulla, või tunneme, et see on liiga suur ja hirmutav.

Üks levinum näide igapäevaelust on eksamiks õppimine. Paljud tudengid lükkavad õppimise edasi kuni viimase hetkeni, sageli veetes selle aja vähem tähtsate tegevustega. Psühholoogiliselt on see viis, kuidas nad püüavad vältida eksamiga seotud stressi. Kuid pikemas perspektiivis suurendab see ainult nende ärevust ja stressi, kuna õppimiseks jääb vähem aega.

Teine näide on tööalane projekt. Kui seisame silmitsi keeruka ülesandega, võib tunduda lihtsam seda edasi lükata ja tegeleda väiksemate, vähem oluliste ülesannetega. Kuid see lükkamine loob vaid illusiooni, et oleme produktiivsed, samal ajal kui tegelikult oleme lihtsalt edasi lükanud olulise ülesande, mis vajab tähelepanu.

Edasilükkamise mõistmine aitab meil välja töötada strateegiaid selle ületamiseks. Kui mõistame, et edasilükkamine on kaitsemehhanism, saame hakata töötama selle aluseks olevate hirmude ja ebakindlustega, et need ületada ja astuda samme oma eesmärkide saavutamise suunas.

Kolmanda näite taga on aga uskumus. Üks peamisi põhjuseid, miks inimesed asju edasi lükkavad, on uskumus, et tulevikus on rohkem aega või paremad tingimused. Kuid tõde nende inimeste peas on see, et tulevik on ebakindel ja nad ei tea kunagi, mis võib juhtuda. Seetõttu on oluline tegutseda kohe, kui idee või võimalus tekib.

Olulisus kiiresti tegutseda

Kui lükkad tähtsaid asju edasi, kaotad väärtuslikku aega. Aeg on aga ressurss, mida ei saa tagasi võita. Iga päev, mille veedad ootamises või viivitamises, on päev, mille võiksid veeta oma unistuste poole liikumisel.

Otsuste tegemise jõud

Otsuste tegemine ja nende järgi tegutsemine on edu võti. Kui teed otsuse kohe, kui see on vajalik, annab see sulle eelise. Sa ei raiska aega mõtlemisele, mis oleks võinud olla, vaid liigud edasi tegeliku tegevuse suunas.

Kuidas vältida edasilükkamist

Edasilükkamise vältimine nõuab teadlikku pingutust ja enesedistsipliini. Siin on mõned sammud, kuidas saad vältida asjade edasilükkamist ja olla produktiivsem.

1. Sea selged eesmärgid: Määra kindlaks, mida sa tahad saavutada ja millal. See aitab sul keskenduda ja vältida asjatut viivitamist.
   
2. Päeva planeerimine: Planeerige oma päev eelnevalt. See hõlmab nii tööülesandeid kui ka puhkepause. Päeva alguses või eelmisel õhtul kirjutage üles kõik tegevused, mida soovite teha, ja määrake, millal ja kui kaua te neid teete.
   
3. Jaga suured ülesanded väiksemateks sammudeks ehk toimetulek ülekoormusega: Sageli lükkame ülesandeid edasi, kuna tunneme end ülekoormatuna. Selle vältimiseks on oluline õppida jagama suuri ülesandeid väiksemateks, haldatavateks sammudeks. Näiteks kui teil on suur projekt, jagage see väiksemateks ülesanneteks ja seadke igaühele tähtaeg.
   
4. Visuaalsed meeldetuletused: Looge visuaalseid meeldetuletusi oma eesmärkidest. See võib olla eesmärkide tahvel, kus on pilte või sõnu, mis esindavad teie unistusi ja eesmärke. Need meeldetuletused aitavad teil hoida fookust ja meenutada, miks te pingutate.
   
5. Prioriteedi seadmine: Mõista, mis on kõige tähtsam ja tegutse vastavalt sellele. Ära lase vähetähtsatel asjadel segada su tähelepanu olulistelt eesmärkidelt. Seega on tähtsuse järjekord ja prioriteetide seadmine kriitiline. Alustage oma päeva kõige olulisemate ülesannetega. Kui need on tehtud, tunnete end produktiivsena ja motiveerituna tegelema vähem tähtsate asjadega.
   
6. Ole järjekindel: Järjekindlus on edu võti. Isegi väikesed sammud iga päev viivad sind lähemale oma eesmärkidele.
   
7. Distraaktsioonide vähendamine: Leidke viise, kuidas vältida või piirata häirijaid. Näiteks võite seada kindlad ajad, millal kontrollite meile või sotsiaalmeediat, et need ei segaks teid oluliste ülesannete ajal.
   
8. Pomodoro tehnikas: See on aja juhtimise meetod, mis kasutab 25-minutilisi tööperioode, mida nimetatakse “pomodoroks”, millele järgneb 5-minutiline paus. Pärast nelja “pomodoro” tsüklit võtke pikem paus. See aitab hoida keskendumist ja vältida väsimust.
   
9. Regulaarsed vaheajad: Töötamine pikki tunde järjest ilma pausideta võib vähendada teie produktiivsust. Võtke lühikesi pause, et värskendada end ja säilitada keskendumisvõime.
   
10. Leidke inspiratsiooni: Otsige inspiratsiooni inimestelt, kes on saavutanud seda, mida soovite saavutada. See võib olla kuulsa inimese lugemine, inspiratsioonivideote vaatamine või isegi mentoriga suhtlemine. Teiste edulood võivad olla suurepärane motivatsiooniallikas.
    
11. Tunnustage oma saavutusi: Tunnustage end iga väikese võidu puhul. See aitab luua positiivse tagasiside tsükli ja suurendab teie motivatsiooni jätkata pingutamist. Isegi väikeste sammude tähistamine aitab hoida motivatsiooni kõrgel.
    
12. Positiivne mõtlemine: Harjutage positiivset mõtlemist. Keskenduge sellele, mida olete juba saavutanud ja kui kaugel olete jõudnud, mitte sellele, kui palju teil veel teha on. Positiivne suhtumine aitab ületada takistusi ja säilitada motivatsiooni.
    
13. Ära karda ebaõnnestumist: Ebaõnnestumine on edu osa. Iga ebaõnnestumine on õppetund, mis aitab sul tulevikus paremini toime tulla.
    

Edu saavutamise lood ja näited

Edu saavutamine, hoolimata edasilükkamisest, on võimalik ja selle tõestuseks on paljude inimeste lood. Nende lugude ja näidete kaudu saame õppida, kuidas teised on ületanud takistusi ja saavutanud oma eesmärgid, mis annab meile inspiratsiooni ja juhiseid oma teekonnal.

Võtame näiteks ettevõtja, kes alustas oma äriideega väikeselt. Ta teadis, et edu saavutamiseks peab ta pühenduma igapäevaselt, isegi kui see tundus alguses hirmutav ja üle jõu käiv. Selle asemel, et lasta hirmul ja ebakindlusel end edasi lükata, keskendus ta väikestele sammudele, mis viisid teda järk-järgult tema unistuste suunas. Iga päev võttis ta ette ühe ülesande, olgu see siis turu-uuring, kliendisuhete arendamine või tootearendus. Aja jooksul need väikesed sammud summeerisid ja tõid kaasa edu, mis tundus alguses kättesaamatu.

Teine näide võib olla kirjanik, kes unistas oma raamatu kirjutamisest. Selle asemel, et lükata kirjutamist edasi ideaalse inspiratsiooni või hetkeni, otsustas ta pühendada igapäevaselt kindla aja kirjutamisele. Mõned päevad olid produktiivsemad kui teised, kuid järjepidevus ja pühendumus aitasid tal lõpuks oma raamatu valmis kirjutada. Tema edulugu näitab, kuidas väikeste, kuid järjepidevate sammudega on võimalik saavutada suuri unistusi.

Nendest lugudest õpime, et edu ei seisne mitte ainult suurtes hüpetes, vaid pigem järjepidevuses ja väikeste sammude tähtsustamises. Iga päev, kui astume väikese sammu oma eesmärgi suunas, oleme lähemal unistuste saavutamisele. Need lood õpetavad meile, et edu on võimalik, kui me ei lase end heidutada takistustest ja kui me ei lükka olulisi asju edasi.