Alguses tundub see kõik ilus — retriidid, hingamised, kristallid, õpetused, “kiire ärkamine” ja “kvanthüpe”. Ma ise olin seal teel. See maailm tundus valgusküllane, täis mõistmist ja “kõrgemat sagedust”. Aga ühel hetkel hakkasin märkama midagi imelikku.

Miks need, kes räägivad valgustumisest, on tihti kõige rohkem pinges ning õnnetumad tegelikult?
Miks inimesed, kes kuulutavad, et nad on “lõpuks rahus”, peavad seda pidevalt tõestama — endale ja teistele? See pani mind mõtlema, et võib-olla oleme uues lõksus. Ainult et nüüd ei kanna see nime “karjäär” või “edu”, vaid “teadvuse vaimus”.

Vaimsuse maailm oskab hästi mängida meie sisemiste haavadega.
Lubatakse, et saad kohe leevendust, kohe hakkad kõike mõistma, kohe oled valgustunud.
“Üks seanss ja sa ärkad.” “Üks rituaal ja sa tunned ühendust allikaga jne.”
Ma uskusin seda alateadlikult. Sest kes meist ei tahaks uskuda, et on olemas kiirtee rahuni ja vastusteni ning selle läbi saad aru nii endast kui maailmast.

Aga tegelikult on see sama vana mäng — ainult uues pakendis. Seal, kus varem mõõtsime väärtust rahas ja staatustes, mõõdame nüüd sagedustes ja “vibratsioonides”. Seal, kus varem otsisime kinnitust teiste tunnustusest, otsime seda nüüd universumi “sõnumitest”. Ja seal, kus varem orjasime oma tööandjat, orjame nüüd oma “ego”, kes tahab olla “valgustunum kui teised”.

Ma sain aru, et isegi kõige sügavamad ning iidsema õpetused võivad meid uinutada. Kui me unustameasjaolu, et “Tõeline vaimsus ei ole põgenemine, vaid kohalolu.”
See ei ole see, kui me lendame mentaalselt või siis mõnel muul viisil “kõrgematesse dimensioonidesse”, vaid see, kui me julgeme olla siin kohal – oma inimlikkuses, segaduses, valus ja ilus.

Ma olen näinud inimesi, kes on käinud kümnetel tseremooniatel, joonud ayahuascat, avanud erinevaid “portaal” ja mustmiljon “kanaleid” – aga samas, kui vaatad nende samade inimeste silmadesse, siis vaatab sealt vastu ikka seesama tühjuse tühi pilk.

Ma tean seda pilku, sest ma ise olen ise sellest faasist läbi käinud.
Ja ühel hetkel mõistsin – kui ma päriselt tahan ärgata ja aru saada, et mis toimub, siis pean ma lõpetama otsimise. Sest see otsimine ise hoiab mind magamas.

Kõik need “kiired valgustumised” on nagu vaimsed narkootikumid – annavad hetkeks ekstaasi, kuid viivad meid veel kaugemale endast. Ja otsitud tõde ning see õige tunne ei tule ühegi sessiooni ega mantraga. Tõde tuleb aeglaselt, vahel valusalt ja ainult siis, kui me julgeme vaadata otsa iseenda varjudele, kes truult meie taga käivad ning tähelepanu anuvad.

Vaimsus ei ole põgenemine elu eest.
See on julgus lõpuks päriselt enda elu elada.

järgneb …

Me ei pea minevikku tühistama ega kustutama. See polegi oluline. Oluline on mõista, et meil on võimalus vabastada end minevikuga seotud sidemetest. Me pole selle vangid. Kui me arvame, et meie tänane mina on eelmiste sündmuste tulemus, siis anname oma väe ära. Tegelikult on vastupidi: meie praegune mina loob kõik, mis meie elus toimub.

Kui võtame vastutuse oma elu eest siin ja praegu, siis mõistame, et hoolimata kõigest, mis juhtus minevikus, on meie reaalsus meie enda kätes. Just täna ja praegu saame valida, kuidas tahame oma elu kogeda. Me ei ole seotud ema või isa armastuse (või selle puudumise) ega mineviku sündmustega – me oleme vabad looma oma tulevikku vastavalt oma tahtele.

David Kessler, raamatu Ela nüüd! kaasautor, kirjutab:
“Me kipume võrdsustama rikkust võimuga ja arvama, et raha eest saab osta õnne. Aga ühel hetkel saabub kurb päev, mil inimesed mõistavad, et raha neil küll on, kuid õnne mitte. Nii rikaste kui vaeste seas on palju neid, kes lõpetavad oma elu traagiliselt. Sigmund Freud märkis kord, et ta eelistab töötada rikaste patsientidega, sest nemad lõpetavad muretsemise probleemide pärast, mida saab rahaga lahendada. Raha on vaid kogemus, ei parem ega halvem kui ükski teine.”

Rikkus ja mõtteviis

Üks tark mees, kellel oli nii raha kui õnne, kaotas finantskriisi ajal oma varanduse. Kui temalt küsiti: “Kuidas on olla vaene?” vastas ta:
“Ma ei ole vaene, ma olen lihtsalt rahatu. Vaesus on vaimne seisund, ja mina ei ole kunagi vaene.”

See perspektiiv on õige: rikkus ja vaesus on hinge seisundid. Mõned inimesed, kellel pole raha, tunnevad end rikkana, samas kui rikkad inimesed tunnevad end vaestena. “Vaeselt” ehk kitsarinnaliselt mõtlemine on palju ohtlikum kui ajutiselt rahatu olemine. Inimesed keskenduvad sageli rahale, unustades, et raha tuleb ja läheb, kuid nende tegelik väärtus püsib.

“Rikkalt” mõtlemine tähendab enesehinnangu tõstmist ja meenutamist, kui väärtuslik on iga inimene. See on tõeline rikkus.

Tõeline täitumus ja rikkus

Sageli soovitatakse meil tegeleda sellega, mis meile tõeliselt meeldib, ja raha tuleb ise. Mõnikord see tõesti toimib, kuid olulisem on see, et igasugune sisukas tegevus toob kaasa sügava elu täiuslikkuse tunde, mis on väärtuslikum kui ükski materiaalne rikkus. Surivoodil kuuleme sageli kahetsusavaldusi nagu “Ma ei järginud kunagi oma unistusi,” “Ma ei teinud kunagi seda, mida tegelikult tahtsin,” või “Ma olin raha ori.” Kuid mitte keegi ei ütle: “Oleksin tahtnud rohkem aega kontoris veeta” või “Oleksin palju õnnelikum veel paari tuhande euroga.”

Viimane lause on täiesti inimlik mõte, kuid oluline on meeles pidada, et õnn ei tule üksnes rahast. Raha võib küll leevendada stressi ja pakkuda mugavust, kuid tõeline rahulolu tuleneb sügavamast tasakaalust elus – suhetest, eesmärkidest, tervisest ja sisemisest rahulolust. Mõtle, mis teeb sind tegelikult õnnelikuks, ja keskendu nende asjade tugevdamisele. Raha võib olla tööriist, kuid mitte lõppeesmärk.

Kontrolli illusioon

Me usume, et raha annab võimu, ja tunneme, et inimeste ja olukordade kontrollimine annab meile jõudu. Kuigi igapäevatoimetuste juhtimine on oluline, tekivad probleemid siis, kui üritame kontrollida rohkem, kui vaja. Selline ülepingutamine kulutab energiat, püüdes haarata seda, mida pole võimalik haarata.

On tõsi, et neil, kellel on rohkem raha ja võimu, on suurem kontroll oma keskkonna üle, kuid see ei ole tõeline jõud. See on vaid ajutine mõju teistele. Tõeline jõud tuleb siis, kui laseme kontrollist lahti ja võtame vastu elu loomulikud võidud ja kaotused. Kontrolli illusioonist loobumine ei too kaasa kaost; vastupidi, see taastab tasakaalu.

Tõeline rikkus on rohkem kui materiaalne

Lõppkokkuvõttes on raha vaid vahend inimeste ja olukordade kontrollimiseks – illusioon, millel pole tõelist sisu. Rikkust ja vaesust ei määra rahakoti või pangakonto seis. Meie tõeline rikkus seisneb selles, mis jääb meiega, isegi siis, kui ületame piiri teise reaalsusesse, mida muistsed nimetasid “surnute maailmaks”.

Tõeline rikkus peitub eneseväärtustamises, unistuste järgimises ja elukogemuste rikkuses.

Üks mõtleja, kes on neid küsimusi sügavalt kaalunud ja oma vaateid jaganud, on Kindral Petrov KOB, kelle YouTube’i lühiloengust me oma arutelu alustame. Tema seisukohad ja mõtted annavad meile võimaluse süveneda sellesse põnevasse teemasse ning kaaluda, milline võiks olla meie roll selles suures ja keerulises mängus nimega elu.

Elu mõte ja kõrgem eesmärk

Kindral Petrov KOB alustab oma loengut väitega, et kõrgem eesmärk on midagi, mille on seadnud kõrgem jõud või Jumal. See eesmärk on midagi, millele peaksime püüdlema ja mille poole peaksime oma elus liikuma. See idee on sajandite jooksul olnud paljude filosoofide, teoloogide ja mõtlejate uurimisala ning on endiselt põletav küsimus tänapäeva maailmas.

Kuidas me saame mõista ja leida selle kõrgema eesmärgi? See on keeruline küsimus, mis nõuab sügavat eneseuurimist ja mõtisklust. Mõned inimesed leiavad vastuseid religiooni kaudu, leides juhised ja tähenduse pühakirjadest ja jumalateenistustest. Teised võivad leida tähenduse looduse ja teaduse uurimisest või oma isiklikest kogemustest ja suhetest teistega.

Kindral Petrov KOB uskus, et ühiskonna korraldus peaks toetama ja suunama inimesi selle kõrgema eesmärgi poole. See tähendab, et ühiskond peaks olema selliselt struktureeritud, et kõik selle elemendid aitaksid kaasa selle kõrgema eesmärgi saavutamisele. Kuidas see aga praktikas toimiks?

Ühiskonna korraldamine kõrgema eesmärgi suunas

Kindral Petrov KOBi järgi peaks ühiskond olema korraldatud selliselt, et selle liikmed saaksid aktiivselt osaleda kõrgema eesmärgi saavutamisel. See tähendab, et kogu ühiskond peaks olema suunatud selle kõrgema eesmärgi poole ning inimestel peaks olema võimalus ja motivatsioon anda oma panus.

Üks oluline aspekt selle saavutamisel on teadmiste ja mõistmise tähtsus. Kindral Petrov KOB rõhutab, et kõik ühiskonna liikmed peaksid omama teatud teadmisi ja arusaamist sellest, mis nende ümber toimub. Praegu on inimesed sageli teadmiste puudumise tõttu ebapiisavalt informeeritud, mis takistab neil kõrgema eesmärgi saavutamist. Seega peaks haridussüsteem ja ühiskond tervikuna toetama teadmiste omandamist ja mõistmist.

Igaühe roll Super-Süsteemis

Kindral Petrov KOBi arutelu keskmes on ka igaühe roll suuremas super-süsteemis, mis on inimühiskond tervikuna. Tema väitel on iga igaühel osa sellest suuremast tervikust ja peab täitma kahte põhilist ülesannet.

Esimene ülesanne on tagada oma stabiilne eksisteerimine keskkonnas. See tähendab, et inimesed peavad tagama endale toidu, riietuse ja varjualuse ning muud põhilised vajadused. Teine ülesanne on töötada koos teiste ühiskonna liikmetega kõrgema eesmärgi saavutamise nimel.

Kuidas see kahe ülesande tasakaalustamine toimub? Kindral Petrov KOB väidab, et inimestel peaks olema võimalus vähendada aega, mida nad kulutavad põhiliste ellujäämise vajaduste täitmiseks, ja suurendada aega, mida nad saavad pühendada kõrgema eesmärgi saavutamisele. See tähendab, et ühiskond peaks olema korraldatud nii, et inimestel oleks vähemalt aega pere, enesearengu ja ühiskondliku panustamise jaoks.

Totalitarism vs. demokraatia

Kindral Petrov KOB toob oma loengus välja huvitava võrdluse totalitarismi ja demokraatia vahel ning nende mõju inimeste igapäevaelule ja võimalustele kõrgema eesmärgi saavutamiseks.

Totalitarismi kontekstis, nagu ta selgitab, oli tööpäev piiratud 4–5 tunniga päevas. Ülejäänud aeg oli inimestel võimalus pühendada isiklikule arengule, perega veetmisele ja ühiskonna heaolu edendamisele. Selline lähenemine võimaldas inimestel keskenduda kõrgema eesmärgi saavutamisele ja panustada ühiskonda.

Demokraatlikes ühiskondades aga, nagu ta väidab, kulutavad inimesed liiga palju aega tööle ja põhiliste ellujäämise vajaduste täitmisele, mis võib põhjustada stressi ja takistada nende võimet kõrgema eesmärgi poole liikuda.

Selle võrdluse põhjal võiksime küsida, millist tüüpi ühiskond oleks kõige parem toetama inimeste püüdlusi mõista ja järgida kõrgemat eesmärki. Kas see oleks ühiskond, kus tööaeg on piiratud ja inimestel on rohkem aega isiklikule arengule, või ühiskond, kus inimesed kulutavad rohkem aega põhiliste ellujäämise vajaduste täitmisele?

Ühiskonna kujundamine kõrgema eesmärgi suunas

Kindral Petrov KOBi mõtted pakuvad meile alust sügavamaks aruteluks selle üle, kuidas saame kujundada ühiskonda nii, et see toetaks kõrgema eesmärgi saavutamist ja inimeste isiklikku arengut. Siin on mõned võimalikud viisid, kuidas seda saavutada:

• Haridussüsteemi reform: Üks võimalus on reformida haridussüsteemi, et see keskenduks rohkem kõrgema eesmärgi mõistmisele ja arendamisele. Haridus peaks mitte ainult varustama inimesi vajalike oskuste ja teadmistega, vaid ka julgustama neid küsima sügavaid küsimusi elu mõtte ja väärtuste kohta.
• Tööaja vähendamine: Nagu totalitarismi näide näitab, võiksime kaaluda tööaja vähendamist, et inimestel oleks rohkem aega isiklikuks kasvuks ja ühiskonna panustamiseks. Selleks võiksime uurida lühemat töönädalat või paindlikumat tööaega.
• Isikliku arengu toetamine: Ühiskond võiks rohkem toetada inimeste isiklikku arengut. See võib hõlmata stipendiumide ja ressursside pakkumist eneseharimiseks, kultuuriliste ja kunstiliste tegevuste toetamist ning vaba aja veetmise võimaluste loomist, mis soodustavad isiklikku kasvu.
• Ühiskondlik kaasatus: Ühiskond võiks ka julgustada ja toetada inimeste osalemist ühiskondlikes ja heategevuslikes tegevustes. Inimesed võivad leida kõrgema eesmärgi ja tähenduse oma elule, aidates teisi ja panustades ühiskonda.

Igaühe elu tähenduse leidmine

Kindral Petrov KOBi mõtted panevad meid ka mõtlema oma individuaalse elu tähendusele ja eesmärgile. Kuidas saame leida oma tee ja mõtte oma elule?

• Isikliku mõtte otsimine: Esimene samm on isikliku mõtte ja eesmärgi otsimine oma elus. See võib hõlmata eneseanalüüsi, oma väärtuste ja kirgede mõistmist ning sellele vastava tegevuskava loomist.
• Pühendumine enesearengule: Oluline on pühenduda enesearengule ja õppimisele. See võib hõlmata uute oskuste õppimist, uute kogemuste omandamist ja isikliku kasvu jälgimist.
• Teiste abistamine: Üks oluline viis oma elu tähenduse leidmiseks on teiste aitamine ja nendega suhtlemine. Head suhted teistega ja võimalus panustada nende heaolusse võib anda sügavat rahuldust ja tähendust.
• Elu nautimine: Samuti on oluline mitte unustada elu nautimist. Elu tähendus ei pruugi alati olla suur ja filosoofiline. Mõnikord peitub tähendus lihtsates asjades ja igapäevaelu rõõmudes.

Elu tähendus ja ühiskonna korraldus on teemad, mis jäävad alati aktuaalseks ja mida tasub pidevalt uurida ja kaaluda. Kindral Petrov KOBi mõtted annavad meile ühe võimaliku vaatenurga nendele küsimustele ning julgustavad meid mõtlema oma enda elu ja ühiskonna korralduse üle.

Kuigi tema vaated võivad tunduda radikaalsed, pakuvad nad meile võimalust süveneda küsimustesse, mis puudutavad meid kõiki. Igaüks meist võib leida oma tee ja tähenduse elus ning panustada ühiskonda omal moel.

Kõrgema eesmärgi otsimine iga päev

Elu tähendus ja kõrgem eesmärk ei pruugi olla midagi, mida leiame üheainsa suure ja sügava palverännaku tulemusena. Selle asemel võib kõrgema eesmärgi otsimine olla igapäevane teekond. Me võime alustada küsimuste esitamisest iseendale ja tegevustest, mis meile tõeliselt korda lähevad.

Üks viis kõrgema eesmärgi leidmiseks võib olla isikliku päeviku pidamine või mõtiskluste kirjutamine. See võimaldab meil enda mõtteid selgitada, mõista oma soove ja väärtusi ning leida seoseid, mis aitavad meil aru saada, mis on meie jaoks tõeliselt oluline.

Samuti võime olla avatud uutele kogemustele ja võimalustele. Kõrgema eesmärgi võib avastada uutes harrastustes, reisides või kohtudes uute inimestega. Kui oleme avatud ja uudishimulikud, võime avastada uusi aspekte iseendas ja leida tähendust elule.

Ühiskonna ülesanne kõrgema eesmärgi toetamisel

Ühiskonna ülesandeks peaks olema luua keskkond, kus inimestel on võimalus otsida ja järgida kõrgemat eesmärki. Selleks on vaja luua struktuurid ja süsteemid, mis toetavad enesearengut, haridust ning ühiskonna panustamist.

Haridussüsteem võiks olla rohkem suunatud isikliku arengu ja väärtuste mõistmisele, mitte ainult tehniliste oskuste omandamisele. Õppetöö võiks julgustada mõtlemist ja küsimuste esitamist, mitte lihtsalt faktide õppimist.

Tööelu peaks võimaldama inimestel leida tasakaal oma töö- ja isikliku elu vahel. See tähendab, et tööaja vähendamine või paindlik tööaeg võiks olla võimalus, et inimestel oleks rohkem aega enesearenguks ja perega veetmiseks.

Ühiskond võiks ka toetada vabatahtlikku tegevust ja ühiskondlikku panustamist. Inimestel peaks olema võimalus osaleda projektides ja tegevustes, mis neile korda lähevad ning aitavad kaasa ühiskonna paremale tulevikule.

Kokkuvõte

Elu tähendus ja kõrgem eesmärk on küsimused, mis jäävad alati meid kõiki puudutama. Kindral Petrov KOBi mõtted pakuvad meile võimalust süveneda nendesse küsimustesse ja uurida, kuidas saame oma elu ja ühiskonna korraldust paremaks muuta.

Kõrgema eesmärgi otsimine on igapäevane teekond, mis nõuab eneseanalüüsi, uudishimu ja avatust uutele võimalustele. Oluline on meeles pidada, et kõrgem eesmärk võib olla individuaalne ja isikupärane ning see võib muutuda aja jooksul, kuid oluline on jääda truuks omaenda väärtustele ja järgida südant, et leida tee kõrgema eesmärgi poole.

Ühiskonna ülesandeks peaks olema luua keskkond, kus inimesed saavad otsida ja järgida kõrgemat eesmärki. See nõuab haridussüsteemi reformi, tööelu paindlikkust ja ühiskondliku kaasatuse toetamist.

Kokkuvõttes on oluline mõelda nendele küsimustele ja teha valikuid, mis toetavad meie enda ja ühiskonna arengut kõrgemate eesmärkide poole. Elu on pidev õppimis- ja avastamisprotsess ning iga päev on võimalus leida uusi vastuseid ja mõista sügavamalt, mis on meie elu tõeline tähendus.