Kaks toitainetihedaimat supertoitu maailmas

Tead, vahel satub ette mõni väike infokild, mis kõigutab kogu arusaama toitumisest. Just nii juhtus minuga, kui kuulsin esimest korda, et ainult kaks lihtsat toodet – roheline klorella ja sinakas spirulina – sisaldavad rohkem toitaineid kui ükski teine toit planeedil. Mõtlesin ausalt, et see on lihtsalt järjekordne turundusjutt. Aga uudishimu ei andnud rahu. Hakkasin uurima.

Ja see, mida ma avastasin, … on järgmine …

Kõik vitamiinid – ühes kohas

Klorella ja spirulina ei ole mingi uus moevärk, vaid 4 miljardit aastat vanad mikroorganismid – vanemad kui enamik kivimeid maapinnas. Ja just nemad on evolutsiooniliselt need, kes andnud alguse kogu taimsele ja loomsele elule. Pole siis ime, et nende koostis on nagu elujõu kontsentraat.

Nende pisikeste vetikate sees on:

• kõik tuntud vitamiinid: A, B1, B2, B6, B12, C, D, K, PP, E
• olulised mikroelemendid: kaltsium, magneesium, jood, tsink, raud, seleen, kaalium jne
• ja isegi haruldased ained nagu biotiin ja foolhape

Kui peaksin need asjad ostma eraldi toidulisandite kujul, läheks see mulle maksma kümneid eurosid kuus. Klorella ja spirulina annavad selle kõik ühe teelusikatäiega.

Imendumine, mis teeb vahet

Olen varemgi proovinud valgurikkaid toite – kana, muna, kohupiima. Aga kui sain teada, et nende valk imendub kehva 30% ulatuses, samas kui spirulina valk imendub kuni 95%, siis nojah… See pani mind mõtlema, mille peale mu keha üldse töötab?

Erinevalt loomsest valgust ei koorma vetikaid sisaldav valk seedimist ega neerusid, mis teeb need ideaalseks ka taastumise, vananemise aeglustamise või sportliku toitumise seisukohalt.

Klorofüll – roheline kuld

Kui üks asi peaks klorella puhul eriti esile tõusma, siis see on klorofüll – taimeriigi “veri”, mis on keemiliselt peaaegu identne inimese hemoglobiiniga. Klorellas on klorofülli rohkem kui üheski teises taimes maailmas – 3% massist.

Klorofüll:

• hapnikustab verd
• aitab rakkudel uueneda
• puhastab maksa ja kudesid
• annab nahale sära ja elujõu

Kui oled tundnud, et „midagi oleks justkui kehas kinni“, siis klorofüll võib olla just see koodivõti, mis paneb kõik jälle liikuma.

Supertoidud, mis sõidavad kaasa “kosmosesse”

Mulle meeldib fakt, et klorella on püsivalt osa “astronautide” toidust. Mitte sellepärast, et see on “looduslik” või “vegan”, vaid sest see toimib. Ruumis pole kohta toidule, mis ei anna tulemusi – seal on kõik maksimaalselt optimeeritud. Klorella ja spirulina on ainsad vetikad, mis said NASA heakskiidu.

Mõtle, kui midagi sobib ellujäämiseks kosmoses, siis äkki on see ka meie stressirohkes, saastatud ja kiirelt kulutavas maailmas see, mida me tõesti vajame?

“Üks gramm spirulinat või klorellat võib sisaldada rohkem toitaineid kui kilo köögivilju.”

Klorella ja spirulina peamised eelised

Kui ma päriselt süvenesin sellesse, mida klorella ja spirulina kehaga teevad, siis mul tekkis tunne, nagu oleksin avastanud mingi hästi hoitud saladuse. Mitte lihtsalt “supertoidud”, vaid pigem nagu elujõu varjatud allikad. Kõlab suureliselt, aga faktid räägivad enda eest.

Esimene asi, mis silma torkab, on nende toitainete kontsentratsioon. Ühe väikese teelusikatäie sees on sadu vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid. Mitte lihtsalt palju – rohkem kui üheski teises toidus maailmas.

See on oluline, sest tänapäeva toidus on toitainete sisaldus tohutult langenud. Pinnas on vaene, köögivili reisib tuhandeid kilomeetreid ja kaotab selle jooksul suure osa oma väärtusest. Nii et isegi kui me sööme “tervislikult”, ei pruugi me tegelikult saada seda, mida keha vajab.

Klorella ja spirulina annavad siin tugeva vastulöögi.

Mõned nende peamised eelised:

• Väga kõrge ja hästi imenduv valgusisaldus (spirulina ~60%, klorella ~50%)
• Kõik asendamatud aminohapped, mis on hädavajalikud lihaste, kudede ja ajutegevuse jaoks
• Väga rikkalik vitamiinide ja mineraalide kompleks
• Antioksüdandid, mis neutraliseerivad vabade radikaalide kahjulikku mõju
• Tugev immuunsüsteemi tugi, eriti spirulina puhul
• Detoksifitseeriv toime, eriti klorellal – eemaldab kehast raskemetalle, herbitsiide, pestitsiide ja isegi radioaktiivseid jääke
• Toetavad soolestiku mikrobioomi, olles looduslikud prebiootikumid

Mida rohkem ma nende mõju uurisin, seda rohkem hakkasin mõistma, miks need vetikad on näiteks Jaapanis täiesti tavaline osa igapäevasest menüüst – ja miks neid käsitletakse seal mitte toidulisandite, vaid päris toiduna.

Veel üks asi, mis mind tõeliselt puudutas – need vetikad ei aita ainult püsida tervena, vaid aitavad taastuda, olgu siis pärast keemiaravi, pikaajalist haigust või lihtsalt suurt stressi. Näiteks klorellat kasutatakse taastumisel immuunsüsteemi turgutajana ja see aitab inimestel kergemini taluda taastusravi.

Ja kui mõelda, kui sageli me elame “pooljõuliselt”, tundes, et kogu aeg jääb millestki puudu – siis võib-olla ongi see puudu just see nähtamatu elujõud, mida need vetikad kannavad.

Peamised erinevused – kumb milleks sobib?

Kui klorella ja spirulina mõlemad on tõelised toitainepommid, siis loomulikult tekib küsimus: mis vahe neil õigupoolest on? Ja kumb neist oleks parem just minu jaoks?

Alguses tundusid need mulle üsna sarnased – mõlemad rohelised, pulbrina, sisaldavad valku ja vitamiine. Aga kui hakkasin süvenema, siis selgus, et nende erinevus ei ole lihtsalt kosmeetiline. See on fundamentaalne – lausa rakutasandil erinev.

Põlvnemine ja olemus

Spirulina on sinakasroheline spiraalikujuline vetikas, mis kuulub tsüanobakterite ehk sinivetikate perekonda. See tähendab, et ta on poolenisti taim ja poolenisti bakter – huvitav hübriid kahe maailma vahel.

Klorella seevastu on puhtalt roheline mikroskoopiline magevee vetikas, mis kuulub taimede kuningriiki. Ta on täiesti taimne, üks lihtsamaid ja vanemaid fotosünteesivaid organisme, keda me tunneme.

See üksainus erinevus seletab paljuski ka seda, miks nende mõju kehale on natuke erinev.

Klorofülli ja valgu tase

Klorella hoiab uhkelt maailma rekordit – kõige kõrgema klorofüllisisaldusega taim kogu planeedil. Umbes 3% massist on puhas klorofüll. Võrdluseks: spirulinas on klorofülli umbes 2% ja lehtkapsas jääb sellest kaugele maha.

Klorofülli mõju pole lihtsalt „looduslik puhastus“. Ta seondub toksiinidega, transpordib hapnikku, taastab verd ja kudet ning kiirendab organismi uuenemist. Mõnes mõttes on see nagu sisemine pesuprogramm.

Samal ajal on spirulina valgu osas veelgi võimsam. Tema koostisest kuni 60% on puhas, kergesti imenduv valk – sellist numbrit ei näe isegi kõige valgurikkamas lihas. Lisaks on see valk juba aminohapeteks jaotunud kujul – keha ei pea seda enam lagundama, vaid saab kohe kasutada.

Toksiinide väljutamine vs. energia andmine

Siin tuleb mängu üks kõige praktilisem erinevus nende kahe vahel:

• Klorella on ideaalne valik, kui sul on vaja puhastuda ja taastuda – näiteks pärast ravikuure, antibiootikume, suurt stressi või elukeskkonna saastet. Ta seob raskemetalle, pestitsiide, isegi kiirituse jääke ja aitab need kehast välja viia.
• Spirulina mõjub pigem nagu looduslik energiapomm – ta tõstab vaimset ja füüsilist töövõimet, annab jõudu ja keskendumisvõimet. Kui vajad „tõuget“ uue nädala alustamiseks või energiat trenni jaoks, siis spirulina võib tõesti aidata.

Mõju immuunsusele

Ka immuunsüsteemi vaatenurgast on neil oma eripärad:

• Spirulina ehitab üles – tugevdab looduslikku kaitsevõimet, aktiveerib valgeliblesid ja kaitseb viiruste eest.
• Klorella taastab – kui oled juba haige olnud või immuunsus on nõrgenenud, aitab klorella selle üles ehitada, taastada ja tasakaalu viia.

Nii et kui keegi küsib minult: kumb on parem – spirulina või klorella? Siis ma vastan: oleneb su vajadusest. Kui tunned end „ummistusena“, alusta klorellaga. Kui sul on selge pea ja tahad veel rohkem keskendumisvõimet ja energiat, proovi spirulinat.

Aga kõige ausam vastus on: mõlemad töötavad koos kõige paremini.

Kuidas klorella ja spirulina toetavad meie tervist?

Mida rohkem ma nende kahe vetika kohta lugesin, seda rohkem tundsin, et nad mõjuvad kehale nagu kaks intelligentset toetajat – üks puhastab, teine laeb. Aga mõlemad teevad seda tervikuna, justkui mõistes, millises tasakaalutus oleme.

Rakutasandilt kogu kehani

Kõik algab rakkudest. Klorella ja spirulina ei paranda ainult sümptomeid – nad lähevad otse allikani. Nende peamine jõud seisneb selles, et nad:

• parandavad rakulist ainevahetust
• toetavad mitokondrite tööd – ehk energiatootmist rakus
• stimuleerivad rakkude uuenemist ja taastumist

Näiteks sisaldab klorella ühendit nimega CGF (Chlorella Growth Factor), mis aitab kiirendada kudede paranemist, taastada närvisüsteemi ja isegi stimuleerida tüvirakke. CGF-i mõju on uuritud haigusseisundite puhul, nagu Alzheimeri tõbi, närvipõletikud ja isegi halvatuse järgset taastumist.

Tugi immuunsüsteemile ja kaitse stressi eest

Üks asi, mida me tihti ei märka, on krooniline stress. Mitte see, mis paneb röökima, vaid see vaikne väsimus, mille taustal immuunsüsteem lihtsalt ei jaksa enam.

Spirulina sisaldab võimsaid polüsahhariide ja fükotsüaniini, mis tugevdavad valgeliblesid ja aitavad kehal võidelda viiruste, bakterite ja põletikega. Uuringud näitavad, et spirulina aktiveerib T-rakke ja NK-rakke, mis on immuunsüsteemi “kaitsesõdurid”.

Samas klorella aitab taastada juba nõrgenenud immuunsüsteemi – ta aitab kehal uuesti usaldada ennast. See on eriti oluline pärast raskemaid haigusi, operatsioone või isegi lihtsalt pikaajalist väsimust.

Seedimine ja mikrobioom

Meie soolestiku seisund määrab ära rohkem kui arvata oskame. Sealt saab alguse nii immuunsus, meeleolu kui ka üldine elujõud.

Klorella sisaldab haruldast kiudainet, mis:

• seob toksiine ja viib need kehast välja
• stimuleerib heade bakterite (nt bifidobakterite) kasvu
• puhastab soolestikku ladestustest ja jääkainetest

Samal ajal spirulina aitab kaasa paremale toitainete omastamisele – eriti beeta-karotiini, rauda ja B-vitamiine. See tähendab, et see, mida me sööme, jõuab lõpuks ka päriselt meie keharakkudeni.

Nooruslikkus ja naha tervis

Ma pean ausalt tunnistama – see osa pani mind kõige rohkem mõtlema.

Klorella aitab aeglustada vananemist, mitte ainult „noorendades nahka“, vaid uuendades rakke sügavamalt. Klorofülli ja antioksüdantide kombinatsioon stimuleerib verevarustust, hapnikuga rikastumist ning kaitseb nahka UV-kiirguse ja keskkonnasaaste eest.

Spirulina sisaldab karotenoide ja zeaksantiini, mis toetavad silmanägemist, naha niiskust ja elastsust. Lisaks on seal gamma-linoleenhapet, mis mõjub hormonaalsele tasakaalule ja aitab hoida naha tervena, eriti naistel.

Sport, taastumine ja vaimne fookus

Kui oled füüsiliselt aktiivne või teed lihtsalt pikki tööpäevi, siis tead, kui tähtis on kiire taastumine. Klorella eemaldab liigsed metaboolsed jäägid, nagu piim- ja kusihape, mis tekivad intensiivsel pingutusel.

Spirulina seevastu kiirendab punaste vereliblede taastootmist, mis on eriti oluline sportlastele – iga treeninguga hävinevad need, ja ilma kiire taastumiseta jääb areng pidama.

Vaimselt annab spirulina selguse ja keskendumise, klorella aga aitab püsida rahulik ja maandatud. Koos moodustavad nad tasakaalu, milles on jõudu, aga ka tasakaalu ja sügavust.

Kui aus olla, siis ma ei tea ühtki teist toiduainet, mis niivõrd mitmekülgselt kataks ära nii füüsilise kui vaimse tervise vajadused. Ja mida rohkem inimesi nende mõju kogevad, seda rohkem tundub, et see pole mingi „ime“, vaid lihtsalt looduse hästi unustatud teadus.

Kumb valida – või võtta mõlemad?

See küsimus jäi mul üsna pikalt kripeldama. Ma tahan ju teada, mida ma oma kehale annan. Kui üks puhastab ja teine annab energiat, siis kas ma peaksin tegema valiku nende vahel? Või on see nagu küsimus, kumb on olulisem – süda või kopsud?

Mida rohkem ma uurisin, seda selgemaks sai: need kaks ei konkureeri, vaid täiendavad teineteist. Nad on nagu kaks kätt – erineva funktsiooniga, aga koos moodustavad terviku.

Kui valid ainult ühe

Olgu, oletame, et mingil põhjusel tahad alustada vaid ühest. Mida valida?

Klorella on tugevam detoksifitseerija ja taastaja. Kui sa tunned, et su keha vajab puhastust, oled kurnatud, väsinud, läbinud ravikuure või taastumas haigusest – siis alusta klorellaga. Ta aitab eemaldada jääke, taastab mikrofloorat ja tugevdab immuunsust. Ta on nagu puhastustuli, mis põletab kehast välja selle, mis enam ei teeni.

Spirulina seevastu on nagu päike purgis. Kui sul on juba üsna hea enesetunne, aga vajad rohkem jõudu, keskendumist, vastupidavust ja vaimset selgust, siis spirulina annab sulle just selle. Ta ehitab, laeb ja tugevdab.

Kui võtad mõlemad koos

Siin toimub midagi huvitavat.

Kui need kaks on koos – üks puhastab ja teine toidab – siis tekib sünergia, mis paneb kogu organismi tööle teisiti. Puhastunud rakud saavad rohkem hapnikku ja toitaineid. Taastunud seedimine omastab rohkem vitamiine. Tugevdatud immuunsüsteem suudab ise toime tulla. Ja kõige selle tulemusena tunned sa end inimesena, kellel on energiat, selgust ja tasakaalu.

Ühe uuringu põhjal tundsid inimesed, kes võtsid klorellat ja spirulinat koos 3–4 nädalat:

• paremat und
• vähenenud söögiisu rämpstoidu järele
• selgemat mõtlemist
• vähem liigesevalusid
• kergemat enesetunnet pärast söömist

Võib-olla oled isegi tundnud, et su keha justkui ütleb sulle midagi, aga sa ei kuule teda. Nende vetikatega on tunne, et keha saab lõpuks hääle tagasi.

Mõtisklus

Kui ma selle teema uurimisega alustasin, ei oodanud ma, et kaks tillukest vetikat võivad mulle õpetada midagi eluliselt suurt. Aga täpselt nii läks. Klorella ja spirulina ei ole lihtsalt toitained – nad on meeldetuletus tasakaalust, millest me sageli mööda elame.

Me oleme harjunud, et lahendused peavad olema keerulised. Me otsime tablette, ravikuure, biohäkke. Aga mõnikord peitub kõige tõhusam lahendus looduses endas, ja sageli on see märkamatu. Klorella ja spirulina ei tee häält. Nad ei maitse nagu jäätis ega mõju esmapilgul dramaatiliselt. Aga nad toetavad keha vaikselt, järjepidevalt ja sügavuti, just sealt, kus algab tegelik tervenemine – rakutasandilt.

Mida ma sellest kaasa võtan? Võib-olla seda, et vahel ei peagi end muutma, vaid lihtsalt toetama oma keha piisavalt, et ta saaks ise teha seda, milleks ta on loodud: terveneda, taastuda, kasvada.

Ja kui sa oled kunagi tundnud, et su energiatase pole see, mis varem. Või kui sul on raske keskenduda, seedimine on veider, nahk tuhmunud, uni katkendlik. Või lihtsalt – kui sul on tunne, et oled tühjenemas. Siis äkki ei olegi vaja „veel üht kohvi“ või uut toidulisandit, vaid hoopis midagi ürgset, roheliselt lihtsat ja sügavalt elusat.

Nagu klorella. Nagu spirulina.

Kiired vastused

Kui kaua peab klorellat ja/või spirulinat tarbima, enne kui mõju tunnen?
Enamasti märkavad inimesed muutusi 1–3 nädala jooksul. Energia, uni ja seedimine paranevad sageli kõige esimesena.

Kas neid võib võtta koos teiste toidulisanditega?
Jah. Tegelikult võivad klorella ja spirulina parandada ka teiste ainete imendumist – näiteks rauda, B-vitamiine ja karotenoide.

Kellele ei sobi?
Neerupuudulikkuse või fenüülketonuuriaga inimesed peaksid konsulteerima arstiga. Samuti allergikud peaksid alustama väikese kogusega.

Kas sobib veganitele?
Täielikult – mõlemad on taimse päritoluga ning sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid.

Millal võtta – hommikul või õhtul?
Soovitatavalt hommikul või lõuna ajal – spirulina võib anda palju energiat, mis õhtul võttes võib und häirida.

See on jätk teemale Meeste tervis - Testestorooni tähtsus meeste tervises

Kuna valk on tegelikult väga levinud- see on tegelikult üks rikkalikumalt esinevaid toitaineid üldse. Seda on tüüpilise ameerikaliku toitumisega väga lihtne üle tarbida. Mis võib su tervisele suurt ohtu kujutada. Nii et selles loengus kuuldu aitab teil teha palju paremaid otsuseid oma tervise suhtes. Selle teema kohta on väga palju eksitavat informatsiooni väga paljudest erinevatest allikatest.

Ning üks neist on USA valitsus ehk täpsemalt põllumajandusministeerium. Alustamegi siis sellest. Valk on tõstetud pühakuju seisusesse. Järgneval pildil oleva taldrikuga on midagi väga viltu. See on meie soovituslik toidulaud USA põllumajandusministeeriumi nägemuses. See joonis on mitmel moel üsna petlik nagu näiteks probleemid piima soovitamisega millest me täna ei räägi kuid kõige veidram asi mis mind korralikult vapustas kui ma seda esmakordselt nägin on see et proteiin on erandina välja toodud kui toitaine.

Näete et kõik muud sektorid on siin toidud. Võite minna poodi ja leida need üles ning neile osutades öelda et see on aedvili, see on teravili ja see on piimatoode. Valguga seda teha ei saa. Seega üritavad nad levitada arusaama et valk on nii haruldane et sul on vaja erilisi toite et seda kätte saada ning annavad mõista et puuviljades, aedviljades, teraviljas ja isegi piimatoodetes valku ei ole kuna see on niivõrd harvaesinev.

Õnneks on olemas uus teadus nimega proteoomika mis annab meile kasulikku teavet. Vaatleme siis mõndasid põhilisi fakte. See teadus tekkis üsna hiljuti kuigi valgud avastati juba 1838. aastal. 175 aastat tagasi. kui kaks Euroopa teadlast avastasid valgu.

Nad nimetasid selle proteiiniks mis tuleneb kreeka keelest ja mis tähendab “esmajärgulise tähtsusega” kuna nad pidasid seda väga oluliseks toitaineks. Kohe hakkas ka hulganisti väärinformatsiooni levima ja kahjuks pole see kuhugi kadunud. Vaatame siis mõned põhilised faktid üle… Ma küsiksin teilt et mis te arvate kui palju valke on keskmise inimese kehas? Vastavalt Ameerika Meditsiiniassotsiatsioonist pärinevale infole on meie kehas umbes 2 miljonit erinevat valku.

Varsti näete ka kuidas neid saab nii palju erinevaid olla kui ma räägin millest valgud üles ehitatakse. Ja see arv on ainult murdosa sellest kui palju kombinatsioone on tegelikult võimalik luua. Kui palju inimese rinnapiimast saadavatest kaloritest tuleb valkude arvelt? Sellest piimast mida imetav ema toodab? Õige vastus on “B”.

Imiku kehas on proteiini põhiline funktsioon kasvu toetamine, seega meie elu kiireima kasvamise faasis tuleb ainult 5-8% imiku tarbitavatest kaloritest valgust. See ütleb üht-teist selle toitaine vajaduse kohta. Siiski on valkudes midagi erilist ja neil kes seda arvavad on omamoodi õigus. Sest valgud- see on elu.

Kuna kõik see sinus mis on elus, hingab, mõtleb, end taastoodab, sööb ja teeb kõike seda head asja ongi tegelikult sinu valguline osa. Kuna teised osad sinu kehast nagu vesi ja mineraalid, ei ole elavad. Ja see ei kehti mitte ainult loomade vaid ka taimede kohta. Me teame et taimed on elus ja selle elava osa taimest moodustavad samuti valgud. Erinevad valgud muudavad liigid ning samuti ka iga indiviidi iga liigi sees unikaalseiks.

Vaatleme miks see nii on. Põhjus miks on nii palju erinevaid valke on selles et valkudel on ahelastruktuur. Tegelikkuses on igas ahelas sadu või tuhandeid lülisid. Kui võtame, et ahel ise on valk, siis kuidas kutsutakse väikeseid lülisid? See on kõige olulisem asi, milleni me ka kohe jõuame. Need lülid on aminohapped. Niisiis kui need aminohapped on kokku aheldatud nagu selles ketis, mis omab teatud iseloomulikku kolmemõõtmelist struktuuri, siis on tegemist valguga. Niisiis tegelikult ei vaja sa üldse valku- sa vajad aminohappeid.

Kõik sinu valgud on unikaalsed ja koosnevad aminohapetest. Ning kuna su valgud on unikaalsed siis ei saa sa neid kusagilt, ei loomset ega taimset toitu süües, sest see loom või taim mida sa sööd omavad sinu omadest väga erinevaid valke. Kuid need valgud koosnevad samadest aminohapetest.

Kas tundub arusaadav? Väga hea.

Nagu ma rääkisin on igas valgus sadu kuni tuhandeid aminohappeid. Aga kust sa siis saad neid aminohappeid? Sa saad neid oma toidust. Nii et meil on vaja süüa aminohappeid aga mitte valke. Nüüd kui me hakkame jõudma asja tuumani ja aru saama mis üldse on valk, saame ka hakata paremaid toitumisotsuseid tegema.

Kus siis neid aminohappeid toodetakse? See on siin põhiküsimus. Tegelikult on olemas 20 erinevat aminohapet millest koosnevad kõigi taimede ja loomade kehad, kuid meie pole biokeemikud ja meil pole tarvis neid kõiki meelde jätta. Piisab kui teame et need jagunevad kahte rühma.

Me peame teadma et osad neist on asendatavad… Mida asendatavus tähendab- see tähendab et sa saad neid ise toota. Ja kuna sa saad neid ise toota siis pole sul vaja neid toidust saada ja nende pärast ka muretseda. Nagu sa ei pea ka millegi muu peale mõtlema mida su keha toodab- see kõik käib automaatselt ilma et sa peaksid selle peale mõtlema.

Teine rühm on asendamatud aminohapped, mida su keha ei suuda ise toota. Mis tähendab et sa pead neid saama toidust. Niisiis on ainult oluline teada kust me saame neid asendamatuid aminohappeid. Kust siis need asendamatud aminohapped tulevad? See on arvatavasti kõige tähtsam küsimus valkude kohta toitumises.

Ja selgub et neid toodavad taimed. Miks see nii on? Sest nende tootmine nõuab palju ainevahetusenergiat. Nende moodustamine on energiamahukas. Taimede energia tuleb päikeselt, nad lihtsalt istuvad seal päikese käes ja naudivad seda suurepärast energiat ja nad on võimelised sellest energiast 95% ära kasutama.

Seetõttu on neil asendamatute aminohapete tootmiseks piisavalt energiat. Loomadel sellisel määral ainevahetusenergiat kusagilt võtta ei ole kuna nad ei toimi otsese päikeseenergia jõul. Seega toodetakse kõik need asendamatud aminohapped eranditult taimede poolt. Mida see siis tähendab? 

See tähendab et loomne valk pole midagi muud kui ümbertöödeldud taimne valk.

Loomses valgus pole midagi lisaks sellele mida me leiame taimsest valgust kuna loomad saavad oma asendamatud aminohapped taimedest- tuletan meelde et nad ei suuda neid ise toota. Teiste sõnadega on taimed toiduahela aluseks. Nad on toitainete tootjad, toiduahela alus. Loomad ei ole toiduahela aluseks mis tähendab et nad on toitainete tarbijad.

Loodus on neile väga erineva rolli määranud. Siin on veel üks moodus asjale lähenemiseks. Vaadake hoolega seda lehma ja vaadake kohe hoolega. See on teine viis selle mõistmiseks ja meelde jätmiseks. Kui teile tänasest loengust midagi meelde jääb siis võiks see olla see pilt lehmast. Pidage meeles, et see lehm sööb asendamatuid aminohappeid, mitte ei tooda neid.
Niisiis kui sa sööd loomseid tooteid, ükskõik kas sa otsustad süüa piimatooteid (ja see siin on piimalehm) või sööd sa tema lihaseid või organeid või ükskõik mis osa temast, siis igasugune valk mis sa sellest saad on algselt pärit taimedest mida see loom sõi. Või vähemalt kõik asendamatud aminohapped tulid taimedest.

Mõned asendatavad aminohapped tulid ehk lehmast endast kuid neid sa ei vaja kuna suudad neid ise toota. Hakkame lähenema asja tuumale kuna oleme saanud teada hulga fakte valkude kohta et hakata mõistma kuidas need meile kahju võivad teha. Sinu keha kannatab omajagu kui saab liiga palju valesid valke. Näitan teile pilti neerust kuna neeruhaigused levivad aina kiiremini.

Selle üheks põhjuseks on need toidud mida me sööme. Nüüd leiab lisaks poodidele ja muudele teenustele kaubanduskeskustes ka neeruasendusravi kliinikuid. Dialüüsikliinik kaubanduskeskuses! Ja me hakkame seda aina enam nägema kuna see on kasvav majandusharu. Leidub isegi investeerimisnõustajaid kes soovitavad neid kliinikuid omavate emafirmade aktsiatesse panustada.

Kuna neerupuudulikkus ja neerupealiste haigused on nii levinud probleemid. Liialt valku toidus tekitab kehas jäätmeprobleeme. Aminohapetega on selline lugu…liiga palju valku tähendab ka liiga palju aminohappeid. Me juba rääkisime mida valk endast kujutab. Seega peab su keha sellest valgust vabanema. Keha ei omasta kõike mida sa sööd aga kui omastab siis kas kasutab ära või vabaneb sellest.

Sa ei saa oma kehas säilitatavate valkude või aminohapete hulka suurendada neid süües. Ja teine asi seoses valguga on see et su keha ei saa seda lihtsalt ära põletada. Ta ei saa valku säilitada ega ka mitte kütteks põletada. Nii et kuidas sellest siis vabaneda? See on nagu see üle ajav prügitünn. Sul on täis prügikast kuid jäätmevedajatel on streik ja keegi ei tule seda ära viima ning mul oli suur pidu ja ma ei tea kuidas sellest rämpsust vabaneda.

Selline on siis olukord kui sa saad toidust liiga palju valku.

KOLM MÜÜTI VALKUDE KOHTA

Vaatleme siis neid müüte, mis need on ja kuidas sa saaksid teha paremaid valikuid. Esimene müüt on siis see et taimedes ei ole piisavalt valku. Me juba lükkasime selle enam-vähem ümber kuid ma tuleksin selle juurde veel tagasi kuna on väga tähtis seda rõhutada. Selleks et oleks selge et see tõesti nii ei ole.

Mida me siis taimsete valkude kohta teada saime? Me saime teada et taimed on toiduahela aluseks ja nad toodavad kõiki asendamatuid aminohappeid. Need aminohapped muutuvad loomade lihastes rohkem kontsentreerituks. Mis on tegelikult rohkem kui meil vaja on. Ning see võib saada tervisehädade aluseks nagu me juba nägime.

Taimedes on valku küllaga. Miks? Sest taimed vajavad valku. Sa tead seda kui sa oled aiapidaja. Sa tead et taimed vajavad lämmastikku. Miks? Sest lämmastik mängib valgu struktuuris tähtsat rolli. Miks tuleb taimedele anda lämmastikväetist? Sest taimed toodavad valku. 30% taime kuivkaalust on valk. See on taime elav osa. Nii et see väide et taimedes pole piisavalt valku ei vasta tõele, ükskõik mis nurga alt vaadata.

Kuid on ka teine põhjus miks see ebaloogiline on. Nimelt see et su keha taaskasutab aminohappeid. Su keha on tegelikult väga säästlik- see ei raiska midagi mida ta saab kas kasutada või taaskasutada. See võib samu aminohappeid kasutada ikka ja jälle uuesti. Sellepärast ei pea sa neid nii palju sööma. Kui sa kaalud 80 kilo siis sa ei pea iga päev sööma 80 kilo valku.

Tegelikult muidugi suur osa sellest kaalust on vesi ja mineraalid kuid mis iganes hulk sellest on valgud- sa ei pea neid iga päev sama palju sööma kuna keha taaskasutab neid pidevalt. Ning kõige paremini tuleb keha toime nende aminohapete säilitamisega mis on toidus kõige haruldasemad. Meil on kehas olemas aminohapete säilitamise kohad kuid need on väga piiratud ning sellepärast eelistatakse seda ruumi kasutada nende aminohapete säilitamiseks mida on toidust keeruline saada.

Seega pole ka vaja muretseda erinevate valkude klapitamise pärast. Ma räägin sellest müüdist mille järgi peaks sööma korraga riisi ja ube kui sa sööd taimset toitu kuna nendes sisalduvad valgud üksteist vastastikku täiendavad. See on tegelikult täiesti vale- kõigis taimedes on olemas kõik 20 aminohapet. Nii asendamatud kui ka asendatavad- ta vajab neid et elada. Ja isegi kui see ei oleks nii siis poleks sul vaja selle pärast muretseda kuna su keha säilitab neid aminohappeid mida toidust kõige vähem saab.

Vaatleme nüüd müüti number kaks. Mis oli ka varem nähtud USA Põllumajandusministeeriumi näitlikul toidulaual, kus oli veerand taldrikut pühendatud valgule.

Ma ei tea kas me peaksime neid siis sellise keti kujul sööma? Nad ei olnud selle suhtes kuigi konkreetsed. Aga asja mõte on selles et see toidulaud on väga eksitav kuna kõik seal sisaldab niikuinii valke. Millest me hetk tagasi ka pikalt rääkisime. Niisiis on aedvili valke täis, samuti puuvili. Viimases on neid küll vähem kuid see oli elav asi ja järelikult sisaldab valke.

Samuti on teraviljades rohkesti valke. Seega ei vaja sa spetsiaalset valku kuna iga asi sellel toidulaual sisaldab valke. Ja ikkagi on õpetatakse sind nägema valku nagu selle toidulaua keskpunkti, kõige väärtuslikumat asja seal taldrikul. Ning see on täielik müüt. Mis aga võimaldab ellu viia piiramatul hulgal sigadusi.

Sul pole vaja erilist valguallikat toidulaual nagu sul pole ka vaja erilist hapnikkuallikat hingatavas õhus. Sa ei pea minema kindlasse ruuminurka et oma hapnik kätte saada kuna see on ühtlaselt hajutatud terves toas. Ning täpselt sama on lugu ka valkudega mis on hajutatuna olemas igas toidus mida sa sööd mistõttu pole sul vaja ka spetsiaalset valguallikat.

On veel üks väga tavaline müüt mis paneb inimesi jutte valkude ja loomse toidu seostest kordama. Kohe vaatleme ka seda müüti mille järgi sõid meie esivanemad rohkelt loomseid valke ning seetõttu peaksid ka sina seda tegema. Kuna sa ju ei taha teha midagi teisiti kui sinu esivanemad 2,5 miljonit aastat tagasi.

Vaatleme seda siis veidi põhjalikumalt. Seda kutsutakse paleo- või ka koopainimese dieediks. Sel on ka teisi nimetusi kuid polegi väga oluline kuidas seda nimetatakse. Aga see soovitab süüa rohkesti liha aga mitte piimatooteid, lisaks puuviljad ja aedviljad. Süüa ei või teravilja ega ube vaid ainult liha, puuvilju ja aedvilju mis olevat kõik mida su esivanemad sõid 2,5 miljonit aastat tagasi.

See on väga tore ja köitev lugu mis paneb sind end tundma oma esivanematega kontaktis olevat lihtsalt sama toitu süües mida nemad sõid 2,5 miljonit aastat tagasi. Selle loo juures on aga väike probleem kuna see on täielik muinasjutt mis paneb sind sööma väga ebatervislikult. Keegi saatis mulle pika kirja mingi naeruväärse 7-päevase valgueksperimendi kohta mille raames inimesed söövad rohkelt valku 7 päeva jooksul.

Alandavad siis oma vererõhku jne. See on kõik paras jura. Võin teile kinnitada et siin ei ole… Kui me uurime valkude ja tervise seoseid siis pole mingit šanssi et valgud on tervisele head. Esiteks- keha ei suuda valke üldse kasutada. Kui süveneda valkude seedeprotsessi siis selgub et tähtsad on hoopis aminohapped.

Teine asjaolu on see et kui analüüsida inimese keha ülesehitust siis selgub et me pole loodud valkude tarbimiseks. Meil pole piisavalt happeline maomahl ja meil pole ka lühikest seedekulglat et vältida liha mädanemaminekut. Samas on meil on suur toitainete imendumisvõime, mis puudub nii kõigesööjatel kui ka lihasööjatel, kes on täiesti teistsuguse ülesehitusega loomad.

Muidugi kui sul on nõrgad neerud siis ei saa sa valke tarbida kuna need kahjustavad neere. Oot-oot…kui sul on neerud nõrgad siis teevad valgud neile haiget aga ei tee haiget kui sul seda nõrkust ei ole. Mis sorti keemia põhjustab seda nõrkust siis? Need on valgud. Mul on praegu kulturistist klient kes arvatavasti tuleb sulle kallale kui sa valgurikast dieeti mainid.

Ta on üks paljudest minu profisportlastest klientidest kellel on nüüd reumatoidartriit. Tal on olnud mitu valgurikka dieedi poolt põhjustatud operatsiooni kui neerud nõrgaks jäid ja lümfisüsteem ummistus. Tagajärjeks tõsine atsidoos ning kaltsiumi ja luukoe kadu. Millega kaasnevad tugevad valud. On tehtud aastatepikkuseid uuringuid valgurikka toidu ja jämesoolevähi seoste kohta.

Tehti lausa 30-aastane uurimus mis sidus jämesoolevähi valgurikka dieediga. Mul on siin olnud Atkinsi dieeti järginud inimesi- kes kaotas oma põie, kellel olid insuldid või infarkt… See on uskumatu mida proteiin inimese kehas korda saadab. Kui soovid jätkata valkude tarbimist siis on see muidugi sinu enda asi kuid see kanal ei toeta seda kohe kindlasti.

Ma olen seda meedikutele aastaid demonstreerinud- valgutarbimine suurendab valusid. Kui valgud menüüst välja jätta kaob ka valu. See 7-päeva värk on paras võltsing. Mina selle õnge küll ei lähe…vererõhku ja -suhkrut peaks saama valgu söömisega reguleerida! Uskumatu et inimesed seda tõena võtavad. Enne kui sa toortoidule üle ei lähe on raske näha valgurikka toidu mõju.

Sa küll näeksid seda kui sa loobud tärkliserikkast toidust valgurikka kasuks, kuid alles siis kui sa loobud valgurikkast toidust puuviljade ja aedviljade kasuks näed sa veresuhkru taseme alanemist. Mõned puuviljad võivad küll suurendada glükoosi hulka kuid siis sa alles näeksid mida valgurikas toit su veresuhkru tasemega teeb.

Ja see on hämmastav! Mul on praegu sadu diabeedijuhtumeid käsil ja tuhandeid on juba seljataga. Seetõttu olen ma väga teadlik veresuhkru teemadel ja valkude mõju osas veresuhkrule ja neerudele. Üks asi on 7-päevane eksperiment kuid hoopis midagi muud on 40 aastat praktikat ja 150000 klienti. Ma tahaksin et kõik mu sõbrad, tuttavad ja kliendid valgurikkast toidust loobuksid.

Siis on näha millist mõju see tervisele avaldab. Ja mis juhtub kui valgud uuesti menüüsse lisada. Eriti siis kui sul on valud või hakkavad neerud üles ütlema. Samad keemilised protsessid hävitavad su tervist, ükskõik siis mis kehapiirkonnaga on tegu. Valgud mitte ei kahjusta sind alles siis kui su tervis juba niigi tuksis on vaid ongi ise tervisekahjustuse algpõhjuseks.

Tuleb mõista et happed on lagundav keemia. Ja valgud kuuluvad rohkem sinna kui aluselisse poolde. Nii see lihtsalt on. Inimestele ikka meeldib see proteiinimüüt nii väga kuid mina soovitan sul sellest loobuda ja hakata pöörama tähelepanu toitudele mis on inimkeha jaoks loodud. Olenemata sellest kui hullu seisu me oleme põlvkondade jooksul jõudnud, peame me selle protsessi tagasi pöörama.

Me oleme oma lastele tõsised geneetilised nõrkused pärandanud ja me peame selle vea parandama. Ja seda ei saa teha valgurikka toidu abil. Ma ei ole kunagi näinud et valgud aitavad kellelgi taastuda. Seda armastavad meedikud teha- kirjutavad sulle ette keemiaravi ja valgurikka menüü. Väga harva…kaks protsenti inimestest tulevad sellest eluga välja.

Aga pane inimesed toortoidule ja oled kohe hoopis teisel tasemel. Lisa veel ürdid ja 90-95 protsenti neist taastavad oma tervise. Kui ma oleksin Las Vegases kasiinos ja ühel pool on mul 95% šanss võita miljon dollarit ning teisel pool on see 2-3%, siis pole raske arvata mille kasuks ma otsustan. Pole mõtet sellest rohkem jahuda – ma võin kohe ära öelda et ma jään ka edaspidi oma arvamuse juurde.

Mul on seljataga nii palju aastaid valkude mõju uurimist et see teema ei vääri enam minu tähelepanu. See on lihtsalt midagi millesse inimesed on takerdunud. Ja kui sa oled valedesse takerdunud siis on parem neist vabaneda. Lihtsalt naeruväärne kui palju on võltsteadust. Mul läheb süda pahaks kui meedikud võtavad üles topeltpimeuuringute teema.

Saade “60 minutit” avas nende uuringute tagamaid. Põhimõtteliselt on seal nii, et kes maksab see tellib ka muusika. Ja see pole ainult minu jutt- “60 minutit” avalikustas selle. Paljud sellised uuringud tehakse meedikute endi ruumides kits kärneriks põhimõttel. Mõned sellised uuringud on lihtsalt naeruväärsed ja mul ei ole nende vastu mingit usaldust.

Ma tahan seda praktikas näha- kui mul on vastuvõtul klient, patsient, sina või keegi teine- siis kas ma saan ta tervise taastada. Kas nad saavad oma probleemist üle, kas nad saavad vähist vabaks, kas nad saavad kasvajatest lahti, kas nad saavad tsüstilisest fibroosist üle? Kas nad saavad kõigest sellest üle ja taastavad oma keha? Ainult see on tähtis.

Seda valgujuttu on aetud nii palju… Ma ütlen ainult seda, et su elu oleks palju tervem kui sa saaksid oma aminohapped puu- ja aedviljadest ja unustaksid kogu selle valguteooria.

KÕRGE AMINOHAPETESISALDUSEGA PUUVILJAD – avokaado, kiivi, banaan, melon, maasikas, mõruapelsin, greip, aprikoos, ploom, viigimari, mandariin, ananass, virsik.

Ah, see kuulus proteiinimüüt… Kas tõesti lipsavad müüdid ka riigi toidupüramiidi? Või on tegu pettusega? Oi ei, hakkab jälle pihta!

ON KERGE NÄHA TÕDE KUI SA KORD AVAD OMA SILMAD JA HEIDAD KÕRVALE KÕIK VÕIMALIKUD VALED …

info allikas: https://www.youtube.com/watch?v=ukLThTbctOg