• Raha ja sõltuvus, miks me nii kergesti lõksu jääme?
• Hirm ja vaesuse energia, kuidas ise oma rahaseisu halvendame
• Vabanemine rahasõltuvusest, rahu ja mängulisuse jõud
• Maailma maatriks, kuidas maatriks rahaga meid manipuleerib
• Raha ei ole eesmärk, tõeline eesmärk ja rahavoolu saladus
• Suhe rahaga, austus ja liikumine on edu võti
• Tee võimalikku raha vabadusse

Kui ma hakkan mõtlema rahale, siis saan kohe aru, et sellest on tegelikult väga raske rääkida ilma omamoodi ahnust või omamissoovi tundmata. Raha on nagu magnet – ta tõmbab meid ligi ja samas tekitab sees väikese rahutuse. Sellepärast ongi peaaegu võimatu vältida sõltuvust rahast, vähemalt mingil tasandil. Kõik, mida me saame teha, on püüda seda sõltuvust hoida võimalikult väikse ja talutavana.

Ma olen ise kogenud, kui lihtne on langeda sellesse lõksu. Kui raha tuleb, on kergendus ja rõõm. Kui raha kaob või on vähe, siis hiilib ligi ärevus ja pettumus. Ja see on tegelikult väga ohtlik. Raha suhtes liigne emotsionaalsus, eriti kurbus või viha selle puudumise üle, viib meid tasapisi elujoontele, kus raha tuleb aina vähem ja vähem.

Mõtle korra – kui sa teenid vähe ja ainus, mida teed, on pidev virisemine ja kurtmine, siis sa ise justkui kinnitad maailmale: “Jah, mul ongi alati vähe!” Ja maailm vastab sulle vastavalt. See pani mind mõtlema, kui võimas on tegelikult see, mida me sisemiselt välja kiirgame. Raha ja suhtumine rahasse pole lihtsalt rahaline küsimus – see on energeetiline küsimus.

Kõige ohtlikum hetk tekib siis, kui rahapuudus hakkab tekitama sinus hirmu. Hirm on üks tugevamaid tundeid üldse ja paraku töötab ta meie vastu, kui asi puudutab raha. Mida rohkem kardad rahast ilma jääda, seda kindlamalt liigud sa nende elujoonte suunas, kus raha ongi pidevalt napib.

Ma olen seda ise kogenud. On olnud hetki, kus hirm raha pärast on olnud nii tugev, et see halvab kõik teised mõtted. Ja just siis hakkavadki juhtuma need asjad, mida kõige rohkem kardad: ootamatud kulud, töökohaprobleemid, võimaluste kadumine. Justkui mingi nähtamatu jõud viiks sind järjest vaesematesse ja raskematesse olukordadesse. See kõik võib tunduda hirmutav, aga tegelikult on see samas ka väga vabastav teadmine. Kui probleem on meis endis, siis on ka lahendus meis endis. Raha armastab kerget ja rahulikku energiat, mitte kramplikku klammerdumist või meeleheidet.

“Ja selle esimene samm on – rõõmustada, kui raha tuleb, aga mitte teha draamat, kui teda pole. Elu on liikumine, rahavoog on osa sellest liikumisest. Kui raha ei jää seisma, ei tohiks jääda seisma ka meie meel või hing. “

Kui ma selle peale pikemalt mõtlen, siis saan aru, kui oluline on hakata rahasse suhtuma nagu loomulikku, neutraalset nähtusesse, mitte nagu ellujäämisküsimusse. Raha on energia, mitte püha lehm. Ja mida kergemalt ma teda võtan, seda rohkem ta minu juurde tuleb.

Hirm ja vaesuse energia, kuidas ise oma rahaseisu halvendame

Kui ma nüüd ausalt räägin, siis kõige salakavalam ja tugevam takistus rahaga seotud vabaduse teel on hirm. Hirm selle ees, et raha saab otsa, et seda ei tule piisavalt, et homme võib kõik veel hullemaks minna. Ma olen ise selle tunde sees olnud ja ma tean, kui halvasti see võib mõjuda. Ja mis kõige hullem – hirm on niivõrd tugeva energiaga, et ta mitte ainult ei mõjuta meie enesetunnet, vaid tõmbab meid aktiivselt nende elujoonte poole, kus raha jääbki järjest vähemaks.

See pani mind mõtlema, kui kummaline ja paradoksaalne kogu see mehhanism tegelikult on. Sa kardad raha kaotust ja just see hirm tekitab olukorra, kus raha hakkabki kaduma. Ei ole mingit välisjõudu, mis sulle “vaesust” peale sunnib – sa teed seda ise, omaenda emotsioonide ja mõtetega. Kui sa tunned pidevalt hirmu raha pärast, siis see emotsioon on nagu energiasignaal, mille sa maailma välja saadad. Ja maailm vastab täpselt samaga. See ei ole karistus, see on lihtsalt vastupeegeldus. Hirm viib madalatele elujoontele, kus puudus ja raskused on tavalised, ja mida rohkem sa hirmu tunned, seda sügavamale sinna kinni jääd.

Ma olen aru saanud, et kui ma tahan sellest lõputust puuduse tsüklist välja tulla, siis pean ma esmalt vabanema hirmust. Mitte raha juurde “nõiduma” või meeleheitlikult rohkem teenima, vaid just rahunema ja lõpetama hirmu toitmine.

Selleks aga tuleb kõigepealt endale tunnistada, et hirmu juur peitub liigses tähtsustamises. Me oleme andnud rahale liiga suure rolli. Oleme hakanud uskuma, et ilma rahata oleme väärtusetud, abitud või kadunud. Aga see ei ole tõsi. Raha on lihtsalt tööriist, mitte mõõdupuu meie väärtusele.

Ma olen õppinud, et hirmu murdmine algab rahu ja usalduse kasvatamisest. Selle asemel, et elada pidevas kartuses, võin ma valida usalduse – usalduse elu, enda ja oma võimekuse vastu. Raha ei kao maailmast ära. Võimalused ei kao. Küsimus on ainult selles, millise energia pealt ma oma elu ja rahaga suhestun. Nii et kui ma tunnen hirmu rahapuuduse ees, siis ma enam ei lase sel tundel mind täielikult kaasa kiskuda. Ma märkan teda, võtan teadmiseks ja luban tal lahustuda. Sest iga kord, kui ma valin rahu ja kerguse, liigun ma elujoontele, kus raha tuleb loomulikumalt ja pingevabamalt.

Tundub lihtne, eks? Tegelikult ei ole. See nõuab igapäevast tähelepanu ja tööd iseendaga. Aga iga kord, kui ma suudan jääda rahulikuks seal, kus varem oleksin paanikasse läinud, tean ma, et olen astunud sammu lähemale rahalisele vabadusele.

Vabanemine rahasõltuvusest, rahu ja mängulisuse jõud

Üks asi, mida ma aja jooksul olen õppinud, on see, et rahaga seonduv sõltuvus kaob alles siis, kui ma hakkan ellu suhtuma mängulisemalt. Ma ei räägi siinkohal kergemeelsusest või hoolimatusest, vaid sügavamast sisemisest vabadusest – teadmisest, et ma ei pea krampides kinni hoidma ühestki materiaalsest asjast, sealhulgas rahast.

Kui ma kujutan end ette mängijana, kes võib igal hetkel kas võita või kaotada, siis tunnen, kuidas kogu pinge rahateemade ümbert kaob. Ma ei võta kaotust isiklikult ega pane võitu pjedestaalile ja ei lähe sellega uhkustama. See on lihtsalt elu loomulik liikumine. Ja kui suudan sellise mängulise kergusega rahasse suhtuda, märkangi, kuidas raha tuleb kergemini, ootamatult ja ilma liigse vaevata.

Mulle tundub, et kõige suurem viga, mida inimesed raha suhtes teevad, on see, et nad klammerduvad sellesse liiga tugevalt. Raha saab nende jaoks eluküsimuseks, ellujäämise sümboliks. Nad ärkavad ja uinuvad rahamuredega. Ja mida rohkem sa millessegi klammerdud, seda kiiremini see sinust eemaldub. Mõnikord, kui ma hakkan jälle tundma, et raha pärast tekib sees närvilisus, meenutan endale: “Rahu. Raha on ainult kõrvalprodukt, mitte eesmärk ise.” Raha ei ole mingi püha eesmärk (lehm ;)))), mille nimel elada. See on lihtsalt loomulik kaaslane, kes tuleb ja läheb, olenevalt sellest, kuidas ma oma elu elan.

Mängulisus aitab mul ka raha suhtes riskida õigel moel. Mitte hasartselt ja mõtlematult, vaid teadlikult – olles valmis vastu võtma nii võite kui ka kaotusi ilma liigse draamata. Ma tean, et ma võin igal hetkel alustada uuesti. Raha ei defineeri mind ega minu väärtust.

See teadmine toob kaasa hoopis teistsuguse energia – vaba, kerge ja voolava. Ja just sellisele energiale reageerib ka maailm. Kui minus on vabadus, mitte vajadus, siis raha tahab minu ellu tulla, mitte minust eemale hoida. Tegelikult polegi vaja rahast lahti öelda ega seda halvustada. Piisab sellest, kui ma lõpetan tema kummardamise ja lisan natuke rohkem mängulisust oma mõtetesse ja tegemistesse.

Raha armastab liikumist, kergust ja rõõmu – täpselt nagu elu ise.

Maailma maatriks, kuidas maatriks rahaga meid manipuleerib

Mida rohkem ma elu ja raha üle mõtisklen, seda rohkem hakkan ma nägema mustrit, mida varem polnud isegi osanud kahtlustada. Raha ei ole lihtsalt neutraalne vahetusvahend. Tänapäeva maailmas on rahast saanud midagi palju enamat – peaaegu nagu jumal, keda kummardatakse. Ja see kummardamine ei ole sündinud juhuslikult. See on targalt ehitatud ja hoolikalt toidetud süsteem, mida võib julgelt nimetada maatriksiks.

See maatriks õpetab meid juba varasest east, et raha on kõige alus. Et enne, kui sa midagi tahad, pead sa kõigepealt omama raha. Et raha on vabadus, õnn, edu ja turvalisus. Ja kui sul seda pole, oled sa justkui keegi, kes pole väärt elama sellist elu, mida unistad.

Ma jäin selle üle pikalt mõtlema. Kellele on kasulik, et me niimoodi usume? Vastus on lihtne: sellele samale süsteemile, mille me tegelikult oleme ise loonud läbi enda. Mida rohkem me usume, et raha on eesmärk ise, seda lihtsam on meid kontrollida, suunata ja kasutada. Me töötame, tarbime, pingutame ja võistleme mitte selle nimel, mida süda ihaldab, vaid lihtsalt selleks, et raha juurde saada.

Maatriks keerab kogu loogika pea peale. Selle asemel, et me keskenduksime oma tegelikele soovidele – näiteks soovile reisida, maalida, kasvatada roose või õppida midagi uut –, õpetatakse meid kõigepealt jahtima raha. Justkui raha olemasolu ise oleks see, mis tooks õnne. Aga tegelikult, kui raha saab eesmärgiks, kaob rõõm ja siirus meie elust peaaegu märkamatult.

Kui ma sellest aru sain, tekkis minus kummaline vabanemise tunne. Ma sain aru, et ma ei pea selle mängu reeglitega kaasa minema. Ma ei pea raha taga ajama, et olla väärtuslik või elada oma unistuste elu. Raha ei ole eesmärk. Raha on kõrvalprodukt, mis tuleb siis, kui ma liigun julgelt ja siiralt oma tegelike soovide suunas.

Maatriks tahab meid hoida väikeste mutrikestena suures masinavärgis, kus me töötame võõraste eesmärkide nimel ja ei pane tähelegi, kuidas meie päris unistused unustusse vajuvad. Aga kui sa ärkad ja näed seda mustrit, võid valida teise tee.

Ma olen otsustanud, et ma ei lase rahal dikteerida, mida ma väärt olen või mida ma peaksin tahtma. Raha võib tulla ja minna, aga minu eesmärgid ja rõõm jäävad. Raha ei ole mind orjastav jõud, kui mina seda ei luba. Ja see teadmine muudab kõik.

Raha ei ole eesmärk, tõeline eesmärk ja rahavoolu saladus

Mingil hetkel, kui ma olin kogu selle raha ja elu üle mõtisklenud, jõudis minuni üks väga lihtne ja samas tohutult vabastav tõde: raha ei ole eesmärk. Ja veelgi enam – raha ei ole isegi vahend eesmärgi saavutamiseks. Raha on lihtsalt kaaslane, mis ilmub su teele siis, kui liigud oma tõelise eesmärgi suunas.

Ma saan aru, kui kummaliselt see esialgu kõlab. Meile on ju alati õpetatud, et kõigepealt tuleb olla rikas ja alles siis saab hakata elama nii, nagu tahad. Nagu raha oleks uksehoidja su unistuste ja tegeliku elu vahel. Aga tegelikult on kõik täpselt vastupidi.

Näiteks kui ma unistan sellest, et tahaksin elada oma majas ja kasvatada aias roose, siis mis on mu tegelik eesmärk? Mitte see, et mul oleks pangakontol kümneid tuhandeid eurosid, vaid see tunne ja kogemus ise – oma aed, roosid, vabadus, rahu. Raha võib aidata mul seda saavutada, aga ta ei ole iialgi olnud see, mida ma päriselt tahan.

Kui ma panen kogu oma mõtteenergia sellele, et “ma pean saama palju raha”, siis ma lükkan oma päris unistuse tahaplaanile. Minu energia ei kiirga enam rõõmu ja loomulikku liikumist eesmärgi poole, vaid tekib vajaduse ja puuduse vibratsioon. Ja just see blokeeribki rahavoolu.

Kui ma aga mõtlen ainult sellele, mida ma tegelikult tahan kogeda ja elada, ilma et raha oleks selle kõige keskmes, siis hakkab energia liikuma vabalt. Raha lihtsalt ilmub – täiesti ootamatult, kergelt, loomulikult. Sest raha järgib elu, mitte vastupidi.

Ma mõtlesin selle peale kaua. Näiteks kui keegi tahab reisida ümber maailma, siis ta võib jääda kinni mõttesse: “Mul on vaja miljoneid.” Aga kui ta keskendub sellele, miks ta tahab reisida – avastada, kogeda, elada – ja liigub juba praegu väikeste sammudega oma unistuse poole, siis hakkavad võimalused ja ressursid ise tema teele tulema.

See ongi rahavoolu saladus. Raha ei tule neile, kes klammerduvad. Raha tuleb neile, kes liiguvad siiralt ja julgelt oma tõelise eesmärgi poole, ilma et raha oleks fookuses. Raha on nagu hea sõber – ta tahab olla seal, kus on elu, rõõm ja loomine.

Nii et iga kord, kui ma taban end mõttelt “kui ma oleksin rikas, siis ma võiksin…”, peatan ma end. Sest rikkus ei ole tingimus, rikkus on kõrvalnähtus. Kõige tähtsam on teada, mida ma päriselt tahan ja minna selle poole, ükskõik kui suur või väike oleks minu praegune rahaline seis.

Suhe rahaga, toetamine ja liikumine on edu võti

Üks asi, mida ma olen õppinud ja mida ma ikka ja jälle endale meelde tuletan, on see, et raha on energia. Ja nagu iga energia, vajab ka raha liikumist. Raha ei taha seista. Raha tahab voolata, liikuda, teenida ja täita oma eesmärki. Kui ma hakkan raha kinni hoidma või temasse hooletult suhtuma, siis ma tegelikult tõrjun teda.

Mõtle, kui kummaline see on – ühel hetkel me meeletult tahame raha, unistame tema olemasolust, aga siis, kui ta juba on meie käes, ei suuda me teda enam austusega kohelda. Olen märganud, et isegi väike asi, näiteks maas vedeleva mündi mitte üleskorjamine, saadab universumile sõnumi: “Raha pole minu jaoks tähtis.” Ja universum kuulab. Ta kuulab alati.

Ma püüan nüüd raha kohelda nagu head sõpra. Mitte teda jumaldades ega klammerdudes, vaid austades. Kui raha tuleb, ma tänan. Kui raha läheb, ma lasen tal minna. Kui ma otsustan midagi osta, siis ma ei kahetse ega süüdista end. Raha on täitnud oma rolli ja liikunud edasi, ja see on täiesti loomulik.

On veel üks oluline asi, mida olen hakanud märkama: kui raha ainult koguneb, aga ei liigu, tekivad seisakud ja pinged. Just siis tekib see kuulus “raha kinni jäämise” tunne. Seepärast pole ime, et paljud rikkad inimesed teevad suuri annetusi – nad teavad intutiivselt, et raha peab liikuma, mitte seisma. See on viis, kuidas nad hoiavad energiat puhtana ja ennetavad liigse potentsiaali kuhjumist.

Mina ise püüan mõelda nii: ma ei pea raha kogu aeg kokku kraapima ja kartma seda kulutada. Muidugi tuleb kulutada mõistlikult ja teadlikult, aga samas lubades rahal täita oma loomulikku rolli – toetada elu liikumist. Raha, mis liigub, toob endaga kaasa rohkem rõõmu, rohkem võimalusi, rohkem elu.

Ja võib-olla kõige tähtsam õppetund on see, et iga kord, kui ma suhtun rahasse lugupidavalt ja vabalt, peegeldab maailm mulle seda tagasi. Raha ei ole kapriisne ega kuri. Raha on energia, mis peegeldab minu enda suhtumist ellu.

Nii et kui ma näen maas väikest münti, ma korjan ta üles – mitte raha väärtuse pärast, vaid sellepärast, et see on viis öelda: “Ma toatan kõike tegevusi, mis toetab elul voolamist.”

Tee raha vabadusse

Kui ma kogu sellele teekonnale tagasi mõtlen, siis saan aru, et raha ise ei ole kunagi olnud probleem. Probleem on olnud minu suhe rahaga – hirm, sõltuvus, liigne tähtsustamine. Kõik need tunded ja mõtted on loonud olukordi, kus raha kas voolab vabalt või jääb kinni.

Raha on nagu jõgi. Ta armastab liikumist, kerget ja loomulikku voolu. Kui ma hakkan teda kramplikult kinni hoidma, pelgama või kummardama, siis ma ehitan ise tammi, mis peatab voolu. Aga kui ma lasen lahti, kui ma liigun oma unistuste ja tõeliste eesmärkide poole kerguse ja rõõmuga, siis hakkab ka raha loomulikult ellu tulema.

Kõige olulisem õppetund kogu selles loos on olnud see: ära tee rahast oma elu mõtet. Raha ei ole eesmärk. Raha ei ole ka takistus. Raha on kaaslane. Ta tuleb ja toetab mind, kui ma olen oma teel, oma siiral ja ausal teel.

Ma olen õppinud, et hirm rahapuuduse ees ei aita mind kunagi. Vastupidi, see viib mind eemale sellest, mida ma tegelikult tahan kogeda. Usaldus, rõõm ja mängulisus – need on võtmeks, mis avavad ukse rahavoolule.

Ja lõpuks – kui ma toetan raha loomulikku liikumist, kui ma suhtun rahasse lugupidavalt, aga mitte klammerdudes, kui ma toetan elu enda voolu, siis on raha alati seal, kus teda vaja on.

Nii lihtne see tegelikult ongi.

Raha on sinu enda loodud mäng

Tegelikult on raha lihtsalt üks nali, mille oled ise loonud.
Mäng, mis aitab sul paremini näha iseennast, kogeda elu ja avastada, mida sa päriselt väärtustad.

Sa oled oma elu looja. Kõik — raha, maatriks, igapäevased sündmused — on osa sellest, mida oled ise loonud. Mitte midagi välist ei juhtu sinuga niisama. Kõik sünnib sinust ja sinu kaudu.
Ja vahel on vaja endale lihtsalt meenutada: ära unusta, kes selle mängu lõi.

Seda artiklit kirjutades toetusin Vadim Zeelandi infole. Alles nüüd, hiljem, olen päriselt mõistnud, mida Vadim tegelikult oma sõnadega öelda tahtis. Loodan, et see taipamine on toimunud või saab toimuma ka sinul, omal ajal ja omal viisil.