Tere, loodushuvilised sõbrad! Täna räägime teile loo, mis võib teie arusaama lehmadest täielikult muuta. Kas teadsite, et oleme elanud koos lehmadega juba 8 000 aastat? Aga kui palju me tegelikult neist teame, eriti meie, kes me elame linnadžunglis? Selles postituses koorime maha lehmade süütuse maski ja avastame nende tõelise olemuse. Kas nad on tõesti lihtsalt taimetoitlased? Aeg on alustada avastusretke!
Lehmade esivanemad
Lehmade esivanemad olid tõeliselt muljetavaldavad loomad nimega uroksed. Need musklis ja võimsad olendid elasid peaaegu kogu Euraasias ning inimesed kodustasid neist esimesed põllumajandusloomad. Uroksed olid tugevad ja vastupidavad, kuid nende metsikud esindajad hävitati 17. sajandil. Tänapäeval on nende järeltulijad meie peamised liha- ja piimaallikad.
Tänapäevased lehmad
Pikaajaline kooselu inimestega on muutnud lehmad armastusväärseteks koduloomadeks. Tänapäeval on lehmi kahte tüüpi: piima- ja lihalehmad. Huvitav on see, et lehmad võivad elada 20–25 aastat, toota 5–9 vasikat ning nende intelligentsus on võrreldav koerte ja kasside omaga. Lehmad on võimelised õppima oma kaaslaste kogemustest, näiteks vältima elektrikarjusega kokkupuudet.
Sotsiaalne elu ja kommunikatsioon
Lehmad loovad omavahel sõprussuhteid, veedavad koos aega ning kui üksik lehm jääb pikaks ajaks üksi, võib ta langeda depressiooni. Vasikad vajavad varajasest east alates suhtlemist, et kasvada tugevaks ja tervislikuks. Lehmad kasutavad omavahel suhtlemiseks 11 erinevat “mõminat”, millel on erinevad toonid ja isegi aktsendid.
Lehmade panus põllumajandusse
Lehmad on inimkonnale hindamatud, tootes aastas tuhandeid liitreid piima ja sadu kilogramme liha. Nad on pärast inimesi ja närilisi maailma arvukuselt teine imetajaliik, kelle arvukus ulatub umbes 1,5 miljardini.
Keskkonnamõju
Hoolimata nende panusest põllumajandusse, on lehmad suured keskkonnareostajad, kuna nad produtseerivad suurtes kogustes metaani, mis on kasvuhoonegaas. Teadlased on isegi välja töötanud meetodi, kuidas muuta lehmade poolt toodetud metaan kütuseks, kuigi see tehnoloogia ei ole veel laialdaselt levinud.
Lehmad kui “kiskjad”
See osa käsitleb huvitavat teooriat, et lehmad, nagu meiegi, ei suuda seedida tselluloosi – peamist komponenti taimedes. Selle asemel toituvad nad mikroorganismidest, mis elavad nende seedetraktis ja lagundavad taimset materjali. See teeb lehmadest omamoodi “kiskjad”, kes toituvad mikroorganismide kolooniatest.
Järeldus:
Kuigi see teooria on pigem humoorikas, näitab see, kui suvalised võivad olla meie klassifikatsioonid ja kuidas mikroorganismide seedimine ei muuda lehmi taimedest loobujateks. Ja ei, lõvid ei ole taimetoitlased – aga see on jutt teiseks korraks.
See blogipostitus pakub põnevat ja harivat pilguheitu lehmade maailma, murdes müüte ja laiendades meie arusaama neist imelistest loomadest.