Elus ette tulevad olukorrad nõuavad meilt sageli selgete ja kindlate piiride seadmist, mis kaitsevad meie sisemist rahu ja isiklikku ruumi. See ei puuduta ainult vaimseid või psühholoogilisi piire, vaid ka sügavamat, peenemat tasandit, kus me oma reaalsust kujundame. Mis on lubatud ja mis mitte, seda on võimalik täpselt määratleda ja kompromissitult paika panna. See on esimene samm, et hakata kirja panema oma elu reegleid ning see on omakorda võtmeks tervikliku enesehinnangu, iseseisvuse ja vabaduse saavutamiseks.
Alustuseks tuleb mõista, et teadvuse eraldamine võõrastest mõjutustest on esimene samm isiklike piiride seadmise protsessis. On hädavajalik teadvustada, kus ja kuidas püütakse meid mõjutada, et saaksime neid mõjutusi eemaldada oma ruumist.
See hõlmab eneseteadlikkuse suurendamist, vabaduse valimist ja isiklike piiride kindlaksmääramist. Allpool kirjeldan, kuidas neid samme rakendada, toetudes isiklikele näidetele ja selgitustele, mis peaksid muutma teema arusaadavaks igaühele
Eneseteadlikkus: esimene samm vabaduse poole
Eneseteadlikkuse arendamine on fundamentaalne samm, mis võimaldab meil mõista, kus meie isiklik ruum algab ja lõppeb. See tähendab, et peame teadvustama, kus meie mõtted ja tunded lõpevad ning kus algavad teiste omad. Isiklikuks näiteks võin tuua olukorra, kus sõbra negatiivne suhtumine hakkas mõjutama minu enda meeleolu. Ma mõistsin, et pean õppima ära tundma, millal lubada teiste energial end mõjutada ja millal mitte. See on esimene samm oma piiride kaitsmisel.
Valik vabaduse kasuks: sinu õigus määratleda reegleid
Vabaduse valimine tähendab otsustamist, et me ei luba teistel meie elus reegleid määrata. See hõlmab “lepingute” lõpetamist, mida me pole isiklikult valinud, olgu need siis isikud, olendid, suhtlemismustrid, käitumisnormid või eeldused meie käitumise, mõtete või väljenduse vms kohta.
Oma elust võin tuua näite, kui ma otsustasin lõpetada teatud sõprussuhted ning isegi perkondlikud ja sugulussuhted, mis olid muutunud toksiliseks ning tõmbasid mind alla või siis ei soosinud minu arengut. Ma teadvustasin endale, et minu vabadus valida, kes minu ellu kuuluvad, on ülim ja et keegi teine ei saa seda minu eest otsustada. Kuigi mind püüti teiste osapoolte poolt mõjutada, isegi ähvardades ning käituma nii, kuidas oleks olnud neile erienvate “mustrite kompoti” kandjatele vastuvõetav.
Vaimsel tasandil ehk peentasemel isiklike piiride määramise korral hõlmab see vabadust lõpetada “lepingud,” mida me pole isiklikult valinud, olgu need siis meile läbi teiste inimeste või otse peale surutud suhtlemismustrid, käitumisnormid , eeldused meie kohta vms. Me ütleme energeetilisele olevusele (lärvad/lervad), et me ei soovi, et ta oleks meie “isiklikus ruumis (kojas)” ning meie tahe on vankumatu. See seisneb selles, et selle energia olevuse ühendused, viibine meie ruumis või meie ruumi mõjutamine pole lubatud, vaatamata ükskõik millistele asjaoludele ning tagajärgedele.
Sa peaksid kindlasti endale teadvustama, et meil/sul on isiklik võim ja õigus tühistada kõik lepingud ja kohustused, mis on meile pealesunnitud. See on täiesti reaalne, sest keegi ei saa meid sundida neid järgima. Me oleme vabad ning vabad valima.
Sinu vabaduse valik on sinu enda kätes. Iga tahtejõu ilming on valik – valik, kuidas me/sa oma elu elad, on samuti meie/sinu endi teha. Isiklike piiride seadmine on teadlik valik, mis tuleb paika panna resoluutselt ja järjekindlalt ajada oma rida.
Isiklikud piirid tähendavad öelda “see ei ole minuga lubatud”. Need määravad, mis ei kuulu meie/sinu ellu ja mis peab meie/sinu elus olema. Näiteks, kui keegi karjub sinu peale, siis ootad sa, et sinuga suheldakse viisakalt ja austavalt. See on üks näide isiklikus piirist.
Ja kuna isiklike piiride teema on otseselt seotud kavatsuse ja olevustega, siis puudutame neid samuti.
Seega on oluline valida #vabadus, mitte jääda passiivseks. Kui seisad valiku keskel, ei muuda sa midagi. Vabanemine sõltuvustest ja välistest mõjutajatest nõuab resoluutset ja kompromissitut hoiakut.
Siin artiklis ma sooviks siiski rohkem rääkida sellest, kuidas seada isiklikke piire just vaimselt tasandil, mitte mitte nii palju psühholoogilistest isiklikest piiridest, vaid just sellest võimsast kaitsest, mida saame kehtestada peenel ehk paratasandil.
Isiklike piiride seadmine: kuidas ja miks
Füüsiline piirid. Isiklike piiride seadmine algab mõistmisest, et meil on õigus otsustada, mis on meie elus lubatud ja mis mitte. See tähendab, et me peame olema selged oma “ei”des ja “jah”ides. Näiteks, kui keegi palub mul teha midagi, mis läheb vastuollu minu väärtustega, on minu õigus öelda “ei”. Isiklikud piirid aitavad kaitsta meie vaimset ja füüsilist heaolu, tagades, et meie isiklik ruum on kaitstud ja austatud.
Isiklike piiride seadmine võib tunduda keeruline, kuid see on võimalik samm-sammult. Näiteks, kui tunnete, et tööl antakse teile pidevalt rohkem ülesandeid, kui jõuate mõistliku aja jooksul täita, võite seada piiri, öeldes oma ülemusele: “Ma saan hakkama nende projektidega, kuid lisades veel ühe lause, aga siis kannatab nende kvaliteet.” See on viis, kuidas kommunikeerida oma piire austavalt ja selgelt.
Vaimsete olevuste piirid.
Esmalt alustame sellest, mida juba teame olevuste eemaldamise teemast. Esiteks tuleb oma teadvus eraldada olemuse teadvusest: mõista, kus teie olete ja kus tegelikult on olemus. Peate jälgima, kus üritatakse teid manipuleerida. See on esimene samm isiklike piiride seadmisel.
Seejärel ütleme energeetilisele olevusele, et me ei soovi, et ta oleks meie isiklikus ruumis. Meie tahe on vankumatu ja see seisneb selles, et tema kohaleolev või mõjutus tuleb meie ruumist eemaldada. Ja teda siin enam ei tervitata. See peab väljuma sinu isiklikust ruumist. Sinu elust. Sinu reaalsusest.
Katkestage lepingud, kokkulepped, mis sulle peale suruti. Lihtsalt sellepärast, et sa saad ja see on lihtne ning see on võimalik teha ühepoolse otsusega igal hetkel, sest keegi ei saa sind sundida neid täitma.
Sina, hingeline oled oma valikus vaba. Sinu tahe on selles, et ma tühistan kõik selle, mis ei toimi enam. Rakenda oma tahet.
“Tee valik siin ja praegu – valik olla vaba.”
Arvo
Ja üldse, igasugune tahte ilming mingis vormis on ka valik. Kuidas me elame, on meie valik. Ja isiklike piiride loomise põhimõte on eelkõige samuti valik. Sama valik, mida me teeme pidevalt. Iga päev. Kuid erinevalt paljudest teistest peab see valik olema selge ja kindel. Mitte kuskil keskel. Kui oleme kuskil keskel, siis me ei lähe ei paremale ega vasakule. Me peame täpselt teadma, mida me tahame ja tegema selge valiku.
Valik „olen vaba” või jätan kõik nii, nagu nad on. Siin pole keskset seisundit. Kui olete keskel, siis sa ei muuda midagi. Sa ei vabane sõltuvustest, olemustest, egregoridest, kui iga pühapäev nende seljataga käid neile pai tegemas ja toitmas. Mõista seda hetke.
Vastukaaluks, kui sa selgelt ütled, et oled otsustanud vabaks saada, otsustanud olevustest lahti lasta, seadnud isiklikud piirid ja tehes sellise valiku, siis sinu seisukoht peab olema selline, et põletad kõik sillad ning sidemed ja juurdi kõik juurde samuti välja + põlatad ära kogu jama.
Mitte ühtegi kompromissi, mitte ühtegi "võib-olla" või "teen/ei tee", siin ei ole kohta sisemisele kõikumisele. Kõik sammud tuleb teha lõpuni.
Kordan uuesti, et “Isiklikud piirid” – see on siis, kui ütleme „meiega ei saa nii”. Sellist asja ei tohi olla minu elus. Ja pidage meeles, et siin pole oluline sõnade mäng, vaid selgelt sõnastatud mõte, tunne – mõttevorm. Kuidas sa selle kavatsuse mõttevormi siseolekutasandil väljendad – selgelt, konkreetselt, üheselt mõistetavalt. Sõnad toimivad täpselt nii, nagu see, millise mõtte sa neisse paned.
Sa teed katkestuse, teed pöördumatu sammu, sulged ukse enda järel. Kõik. Tagasi vaatamata. Sa loobud täielikult sellest, mis oli enne. Kui oled otsustanud midagi lahti lasta, teete seda põhjalikult.
Aga kui sa kõhkled, täna alisd, homme mitte, siis oled piiripealses seisundis.Tinglikult öeldes, iga pühapäev mõtled sellele, et kõik pole üldse nii halb ja võid jätkata samas vaimus.
“Valiku sammud tuleb teha lõpuni. Ja isiklike piiridega on kõik täpselt sama.“
Kui sa seda mõttevormi väljendad, siis on oluline mitte ainult öelda, mida peab sinu elust lahkuma. Vaid ka see, mis selle asemele tuleb. Üks asi on see, kui lõikame ära, nagu noaga, ja valime täiesti teise, mis peaks oelma selle asemel.
Näiteks. Minuga ei tohi karjuda, minuga tuleb rääkida viisakalt. Austusega. Viisakalt.
Ja sa kujutad ette ja maalid elavalt oma peas, kuidas sinuga tuleks suhelda. Just need ongi isiklikud piirid, mida saad peenel tasandil paika panna. Ja see puudutab kõike. “ Seni kuni sa ei määra oma mängureegleid, mängid sa teiste reeglite järgi. Reeglite järgi, mis on sulle peale surutud. Seni kuni sa (isegi ainult mõttes) lubad oma reaalsuses mingit segadust (tööl on lärmakas, ülemus karjub või muu olukord) – see jätkub.
Ja võib öelda, et isiklike piiride paika panek on see tihedalt seotud kavatsuse ja reaalsuse muutmisega.
Sina ja ainult sina määratled oma reaalsusele teatud parameetrid. Minu jaoks ei tohi olla nii, vaid niimoodi. Määrad selle reaalsuse selliseks, nagu vajalik sulle endale, mitte kellelegi teisele.
Ja veel üks oluline moment seoses keeldudega. Kui sead isiklikud piirid, sea need nii, et sinu territooriumil, sinuga suheldes, sinu reaalsuse reeglites ei tohi käituda teatud viisil. Mitte ära sundida kedagi käituma sinuga teistmoodi, vaid pane paika käitumisreeglid. Kui sa aga hakkad teist inimest mõjutama otseselt ning ütled näiteks, et miks need mustd nõud on pidevalt kraanikausis, pese ära, siis need mustad nõud on pidevalt ja pidevalt seal ning sa oled rikkunud teise inimese vaba tahet. Seda tehes annad aga loa sinu vaba tahet samuti mõjutada, rikkuda. Näite põhjal pigem pane paika reegel, et igaüks, kes sööb peseb minu reaalsuse ära oma nõud ning märkad õige pea, et nõud on tihti pestud või siis öeldakse mõjuv põhjus, et miks ei jõutud pesta vms. Pane tähele.
Piiride paika panek on eelkõige sinu mõttevorm.
Sellist asja ei tohiks olla minu elus, minu elus võib olla ainult nii ja naa, nagu mulle vaja on.
Muuda oma elus kõige. Muuda oma elu kõikjal. Proovi isiklike piiride seadmist igalpool. Isiklikud piirid – see on valik. Sinu tahte valik. Ja see ongi kõige võimsam ja parem peenplaaniline, parataseme kaitse. See pole mingi kookon, mis sind kaitseb, et sa paned mingi kaitse enda peale või midagi sellist. See on valik. Sinu tahte valik. Ja see ongi kõige võimsam ja parem peenplaaniline, parataseme kaitse.
Kindlasti võin sulle väita, et sulle pole kogu elu keegi lihtsalt öeldnud, et nii võib. Sulle pole lihtsalt keegi öelnud, et sa nii oskad ja saad. Aga sa oskad ja sa suudad. Just nii käitudes on sul võimalik olevused enda elust välja lülitada ning eemaldada – sinu piiride, sinu reeglite kehtestamine.
Ma valin, et ma ehitan oma reaalsust ja otsustan, mis selles olema saab. See on sinu reaalsuse loomine vastavalt sinu enda tingimustele, mitte kellegi teise omadele.
Isiklike piiride seadmine on vahend oma elu muutmiseks. See on valik, mis näitab teie tahte jõudu ja on kõige tugevam kaitse peenematel tasanditel. See on valik öelda: “Ma tahan olla vaba. Ma olen otsustanud nii.”
Kokkuvõtteks, on oluline teadvustada, kus ja kuidas meid mõjutatakse, eristada oma tahteavaldusi välisest survest, ja kindlalt seada oma elu reegleid. Isiklikud piirid on teie valik ja vabaduse avaldumine.
