Paljud usuvad, et rikkust ja vaesust määrab rahasumma või materiaalsed väärtused. Tegelikkus on aga palju keerulisem, kuna palju sõltub inimese mõtteviisist. Inimene, kes tunneb end rikkana, jääbki rikkaks, isegi kui ta kaotab oma varanduse, samas kui vaesus ei tähenda pelgalt raha puudumist.
David Kessler, raamatu Ela nüüd! kaasautor, kirjutab:
“Me kipume võrdsustama rikkust võimuga ja arvama, et raha eest saab osta õnne. Aga ühel hetkel saabub kurb päev, mil inimesed mõistavad, et raha neil küll on, kuid õnne mitte. Nii rikaste kui vaeste seas on palju neid, kes lõpetavad oma elu traagiliselt. Sigmund Freud märkis kord, et ta eelistab töötada rikaste patsientidega, sest nemad lõpetavad muretsemise probleemide pärast, mida saab rahaga lahendada. Raha on vaid kogemus, ei parem ega halvem kui ükski teine.”
Rikkus ja mõtteviis
Üks tark mees, kellel oli nii raha kui õnne, kaotas finantskriisi ajal oma varanduse. Kui temalt küsiti: “Kuidas on olla vaene?” vastas ta:
“Ma ei ole vaene, ma olen lihtsalt rahatu. Vaesus on vaimne seisund, ja mina ei ole kunagi vaene.”
See perspektiiv on õige: rikkus ja vaesus on hinge seisundid. Mõned inimesed, kellel pole raha, tunnevad end rikkana, samas kui rikkad inimesed tunnevad end vaestena. “Vaeselt” ehk kitsarinnaliselt mõtlemine on palju ohtlikum kui ajutiselt rahatu olemine. Inimesed keskenduvad sageli rahale, unustades, et raha tuleb ja läheb, kuid nende tegelik väärtus püsib.
“Rikkalt” mõtlemine tähendab enesehinnangu tõstmist ja meenutamist, kui väärtuslik on iga inimene. See on tõeline rikkus.
Tõeline täitumus ja rikkus
Sageli soovitatakse meil tegeleda sellega, mis meile tõeliselt meeldib, ja raha tuleb ise. Mõnikord see tõesti toimib, kuid olulisem on see, et igasugune sisukas tegevus toob kaasa sügava elu täiuslikkuse tunde, mis on väärtuslikum kui ükski materiaalne rikkus. Surivoodil kuuleme sageli kahetsusavaldusi nagu “Ma ei järginud kunagi oma unistusi,” “Ma ei teinud kunagi seda, mida tegelikult tahtsin,” või “Ma olin raha ori.” Kuid mitte keegi ei ütle: “Oleksin tahtnud rohkem aega kontoris veeta” või “Oleksin palju õnnelikum veel paari tuhande euroga.”
Viimane lause on täiesti inimlik mõte, kuid oluline on meeles pidada, et õnn ei tule üksnes rahast. Raha võib küll leevendada stressi ja pakkuda mugavust, kuid tõeline rahulolu tuleneb sügavamast tasakaalust elus – suhetest, eesmärkidest, tervisest ja sisemisest rahulolust. Mõtle, mis teeb sind tegelikult õnnelikuks, ja keskendu nende asjade tugevdamisele. Raha võib olla tööriist, kuid mitte lõppeesmärk.
Kontrolli illusioon
Me usume, et raha annab võimu, ja tunneme, et inimeste ja olukordade kontrollimine annab meile jõudu. Kuigi igapäevatoimetuste juhtimine on oluline, tekivad probleemid siis, kui üritame kontrollida rohkem, kui vaja. Selline ülepingutamine kulutab energiat, püüdes haarata seda, mida pole võimalik haarata.
On tõsi, et neil, kellel on rohkem raha ja võimu, on suurem kontroll oma keskkonna üle, kuid see ei ole tõeline jõud. See on vaid ajutine mõju teistele. Tõeline jõud tuleb siis, kui laseme kontrollist lahti ja võtame vastu elu loomulikud võidud ja kaotused. Kontrolli illusioonist loobumine ei too kaasa kaost; vastupidi, see taastab tasakaalu.
Tõeline rikkus on rohkem kui materiaalne
Lõppkokkuvõttes on raha vaid vahend inimeste ja olukordade kontrollimiseks – illusioon, millel pole tõelist sisu. Rikkust ja vaesust ei määra rahakoti või pangakonto seis. Meie tõeline rikkus seisneb selles, mis jääb meiega, isegi siis, kui ületame piiri teise reaalsusesse, mida muistsed nimetasid “surnute maailmaks”.
Tõeline rikkus peitub eneseväärtustamises, unistuste järgimises ja elukogemuste rikkuses.